kodukindlustus
Uudised
 
kodukindlustus
Liitu meeskonnaga
 

Uudised

Hekotek taastas põlengus hävinud viimistlustsehhi

Masinaehitusettevõte AS Hekotek avab 26. jaanuaril 2018 Jüris kaasaegse viimistlustsehhi, mille ettevõte rajas mullu juunis põlenud hoone asemele. Ehitustööde kogumaksumus oli 1,5 miljonit eurot, millest 1,3 miljonit eurot kattis PZU Kindlustus. PZU jaoks oli tegu läbi aegade suurima väljamakstud kahjuga.

 

„AS-i Hekotek äsjavalminud hoone on kahtlemata Eesti üks kaasaegsemaid ja efektiivsemaid viimistlustsehhe, mis vastab masinaehituse vajadustele. Hindame väga päästeameti ja kindlustusettevõtte suurt panust põlengukahjudega tegelemisel ning oleme tänulikud projekteerijale, ehitajale ja teistele partneritele kiire ja korraliku töö eest uue hoone valmimisel,“ ütles AS-i Hekotek juhatuse esimees Heiki Einpaul pressiteates.

 

Ehituse peatöövõtjaks valis Hekotek konkursi korras Wesico Projekt OÜ ja Wesico Ehitus OÜ konsortsiumi, kelle puhul sai lisaks hinnale määravaks nende valmisolek kohe ehitamisega alustada ning pidada kinni Hekoteki vajadustele vastavast lõpptähtajast.

 

„Sündmuskoha ülevaatus ja ekspertiis kinnitasid, et tegu on kahjujuhtumiga ning PZU alustas kahju hüvitamist niipea, kui tekkisid esimesed taastamiskulud. Hüvitised maksime otse kahju kannatanud ettevõttele, mis võimaldas neil tegeleda taastamistöödega tempos ja viisil, mis Hekotekile sobis,“ ütles PZU Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhataja Urmas Saar. PZU korvab lisaks otsesele põlengukahjule ka äritegevuse katkemise kulud.

 

Hekoteki 2003. aastal ehitatud värvimismaja hävis 2. juunil 2017 põlengus, mille põhjuseks oli ehitus-remonditöölise hooletus ketaslõikuri kasutamisel. Teraskarkassil tööstushoone oli soojustatud puitrooviga ning tugeva tuule tõttu ei õnnestunud puitosade süttimisest tekkinud tulekahju kustutada ja hoone hävis tules täielikult. Inimestele ja keskkonnale kahju ei tekkinud, kuna kõik värvid ja lahustid viidi hoonest kohe põlengu alguses välja. PZU spetsialistid ja eksperdid vaatasid õnnetuse koha üle sama päeva õhtul. Hoone jäänused lammutati õnnetuspäevale järgneva nädala jooksul, vältides sellega võimalikke kahjusid tuulega lendavatest ja kukkuvatest hoonedetailidest.

 

Kuna hoone oli algselt ehitatud laohooneks ja vahepeal oli muudetud kasutusotstarvet ning olid täienenud ehitustele esitatud nõuded, siis tuli kõik uuesti projekteerida. Vaatamata ehitusbuumile õnnestus see teha vaid kahe kuuga ning päästeamet kooskõlastas uue ehitusprojekti septembris 2017. Uues hallis on ka paremad töötajate olmetingimused, mille parandamisele kulus ettevõttel ligi 100 000 eurot. Hoone kaasajastamise kulud tasus Hekotek omavahenditest.

 

Lisainfo:

Triin Piibor
Turundus- ja kommunikatsioonijuht
PZU Kindlustus
E-post:
triin.piibor[@]pzu.ee
Tel: 520 3661
www.pzu.ee

 

PZU Kindlustus: teele juhtub vähem metssigu, kokkupõrked metsloomadega üha sagedasemad

PZU sõidukikahjude grupi juhi Jaanus Tanne sõnul sagenesid 2017. aastal metsloomadega juhtunud liiklusõnnetused, kuid ilmselt seakatku mõjude tõttu sattus liiklusõnnetustesse varasemast vähem metssigu.

„Kokkupõrked metsloomaga tekitasid  2017. aastal taas märkimisväärselt rohkem kindlustusjuhtumeid kui aasta varem,“ ütles Tanne. „Säärane murettekitav tendents on kestnud juba aastaid. Kui 2012. aastal oli PZU klientidel selliseid juhtumeid 323, siis 2017. aastaks oli see number enam kui kahekordistunud ning möödunud aastal käsitlesime koguni 731 kindlustusjuhtumit,“ lisas Tanne.

Tema sõnul ei ole selle taga ainuüksi PZU kindlustusportfelli suurenemine, vaid sama keelt räägib metsloomakahjude suhtarv ning võrreldes varasemaga toimuvad kokkupõrked metsloomaga tunduvalt sagedamini.

Õnnetustest tekkinud kahjude hind tõusuteel

Küll esineb PZU kahjukäsitlejate hinnangul vähem kokkupõrkeid metssigadega. „Kui 2016. aastal mainiti kahjukäsitluses õnnetuse põhjusena kokkupõrget metsseaga 34 korral, siis mullu vaid 17-l,“ selgitas Tanne. Metssigadega liiklusõnnetustes tekkinud kahjusid hüvitas PZU lõppenud aastal 39 tuhande euro ulatuses, metsloomadega juhtunud liiklusõnnetustest tekkinud kahju kokku pea 1,7 miljoni euro ulatuses, mida on märgatavalt rohkem kui 2016. aastal (kokku 1,4 miljonit eurot). Keskmine kahju, mis tekib kokkupõrkel metsloomaga, on umbes 2300 eurot seega 100 eurot rohkem kui 2016. aastal.

Tanne sõnul peaks metsloomadele viitavaid hoiatusmärke tõsiselt võtma ja kiirust piirama, seda eriti pimedal ajal ja halva nähtavusega teedel, kus metsloomad võivad teele joosta. Lisaks järgmised soovitused:

–          Sõiduki esiklaas ja tuled peavad olema puhtad, et tee ja selle ümbrus oleks võimalikult nähtav, ning rehvid heas korras.

–          Kui kaugelt on näha üle tee lipsavat looma, siis tasub kiirus maha võtta, kuna ühele võib järgneda mitu looma või terve kari

–          Kui loomaga kokkupõrge tõi kaasa inimvigastusi, siis tuleb kohe helistada 112. Muudel juhtudel teatada juhtumist kindlustusse ning kui loom on vigastatud või hukkus, siis helistada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313

–          Kui juht ei ole kindel, kas ta sõitis otsa metsloomale ja ei suuda tuvastada sündmuskohalt või selle ümbrusest looma, siis tasub siiski juhtunust politseid informeerida.

Tabel: PZU kindlustusjuhtumid 2012 – 2017, liiklusõnnetused metsloomadega

Aasta Kokkupõrkest metsloomaga tulenevate kindlustusjuhtumite arv Kokkupõrked metsloomadega kogukahjudest
2012 323 1,33 %
2013 390 1,49 %
2014 390 1,40 %
2015 499 1,76 %
2016 652 2,07 %
2017 731 2,08 %

 

Sõiduk mahakandmisele
Sõiduk mahakandmisele

Fotod: auto pärast kokkupõrget metsseaga. Sõiduk läks mahakandmisele, kaskokindlustuse väljamakse – 17 tuhat eurot.

 

 

PZU on rahvusvaheline 200-aastase ajalooga kahjukindlustusselts, mis on saavutanud turuliidri positsiooni Baltimaades. PZU on käibelt ja kahjuhüvitiste mahult Eesti üks suurimaid kahjukindlustusseltse. Poolas kuulub PZU-le varakindlustusturust 33 protsenti ja elukindlustusturust 42,9 protsenti ning Kesk- ja Ida-Euroopas on turuosa 13 protsenti.

 

Lisainfo:

 

Triin Piibor
Turundusjuht- ja kommunikatsioonijuht
PZU Kindlustus
___________________________

AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal
Pärnu mnt. 141
Tallinn 11314
E-post:
triin.piibor@pzu.ee
Tel.: 622 4853
Veeb:
www.pzu.ee

 

 

 

 

PZU novembri kahjuhüvitised kasvasid enam kui kolmandiku

PZU Kindlustus (PZU) hüvitas novembris klientidele 3,2 miljonit eurot kindlustuskahjusid, mida oli üle kolmandiku rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Üheteistkümne kuu kokkuvõttes kasvasid hüvitised 24,7 miljoni euroni, teatas ettevõte.

 

Endiselt oli enim kahjusid sõidukikindlustuse segmendis ehk liiklus- ja kaskokindlustuses, kus hüvitiste kogumaht ulatus ligi 2,1 miljoni euroni, samas kui aasta tagasi oli neid kahjusid 1,6 miljonit eurot. Tavapärasest suurem olid juriidiliste isikute varakindlustuskahjude maht, mis ulatus novembris üle 0,7 miljoni euro.

Novembrikuu üks märkimisväärne varakahju leidis PZUs aset kuu lõpus, kui objektil töötanud ekskavaator vajus märga pinnasesse ning PZU arvestas kahjuhüvitiseks ligi 21 000 eurot.

„Sõidukikindlustuse kahjujuhtumite taga on süvenev autostumine ning talve poole halvenenud ilmaolud. Endiselt on suur linnaliikluses juhtuvate õnnetuste osakaal, olgu nendeks siis tagant otsasõidud või kokkupõrked parklates. Jõulueelsete sisseostude ajal tasub kaubanduskeskuste juures säilitada rahulik meel ning olla seal manööverdamisel ja parkimisel ettevaatlik,“ ütles PZU sõidukikahjude grupi juht Jaanus Tanne.

Fotol: töö käigus õnnetusse sattunud ekskavaator (allikas: PZU)

 

received_1977766642546284

 

PZU on rahvusvaheline 200-aastase ajalooga kahjukindlustusselts, mis on saavutanud turuliidri positsiooni Baltimaades. PZU on käibelt ja kahjuhüvitiste mahult Eesti üks suurimaid kahjukindlustusseltse. Poolas kuulub PZU-le varakindlustusturust 33 protsenti ja elukindlustusturust 42,9 protsenti ning Kesk- ja Ida-Euroopas on turuosa 13 protsenti.

Lisainfo:

 Triin Piibor
Turundusjuht
PZU Kindlustus
___________________________

AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal
Pärnu mnt. 141
Tallinn 11314
E-post:
triin.piibor[@]pzu.ee
Tel.: 622 4853
Veeb:
www.pzu.ee

 

PZU: kokkupõrked metsloomadega tekitasid oktoobris üle 250 000 euro kindlustuskahjusid

PZU Kindlustus (PZU) hüvitas oktoobris klientidele kahjusid 2,5 miljoni euro ulatuses, millest lõviosa oli seotud liiklusõnnetustega. Ettevõtte kuukäive oli 4,6 miljonit eurot ning kümne kuu hüvitiste maht ulatus 21,5 miljoni euroni, teatas PZU.

Enim kahjusid esines liiklus- ja kaskokindlustuses, kus hüvitiste kogumaht ulatus pea 1,8 miljoni euroni, samas kui möödunud aasta oktoobris oli see näitaja 1,7 miljonit eurot.

„Oktoobris oli enam kui 250 000 euro eest kahjusid, mis tekkisid kokku 78 liiklusõnnetuses metsloomadega. Kahjusumma oli üle 100 000 euro suurem kui eelmise aasta oktoobris ning suurim metsloomaga kokkupõrkest tekkinud kahju ulatus 25 000 euroni,“ ütles PZU sõidukikahjude grupi juht Jaanus Tanne.

Kommenteerides veel oktoobri tulemusi, ütles Tanne, et pime aeg ja libedad teeolud on iga-aastane paratamatus, mis tõstab liiklusõnnetuste arvu ja nii ka tänavu, mil väljamakstud kahjude summa oli möödunud aastaga võrreldes pisut suurem. „Muutus pole siiski märkimisväärne, eriti kui võtame arvesse varakult saabunud lund ja asjaolu, et autojuhid ei jõudnud rehve vahetada ning järjekorrad ulatusid nädalatesse.“

Eestis on talverehvide nõutud minimaalne mustrisügavus kesksoonest mõõdetuna 3 mm ja soovituslik 4–5 mm ning kasutada võib nii lamell- kui ka naastrehve. Kindlasti tasub suurte temperatuurikõikumiste korral üle kontrollida ka rehvirõhk.

PZU rõhutab, et vaatamata tänavavalgustusele või kõnnitee olemasolule on helkuri kasutamine pimedal ajal rangelt kohustuslik nii asula sees kui väljas.

Sõiduk mahakandmisele

Fotol: peale kokkupõrget põdraga mahakandmisele läinud sõiduk (foto: PZU)

 

PZU on rahvusvaheline 200-aastase ajalooga kahjukindlustusselts, mis on saavutanud turuliidri positsiooni Baltimaades. PZU on käibelt ja kahjuhüvitiste mahult Eesti üks suurimaid kahjukindlustusseltse. Poolas kuulub PZU-le varakindlustusturust 33 protsenti ja elukindlustusturust 42,9 protsenti ning Kesk- ja Ida-Euroopas on turuosa 13 protsenti.

 

Lisainfo:

Triin Piibor
Turundusjuht
PZU Kindlustus
___________________________

AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal
Pärnu mnt. 141
Tallinn 11314
E-post:
triin.piibor[@]pzu.ee
Tel.: 622 4853
Veeb: www.pzu.ee

Lahendame õnnetusjuhtumi sinu eest!

Väänasid jala välja, sest jooksid liiga agaralt trepist üles perele ootamatult häid uudiseid teatama? Tegid enne saabuvat talve veel viimaseid aiatöid, komistasid aiakäru otsa ja murdsid seetõttu käeluu? Kukkusid valusalt kesk hilissügist rattasõitu, sest veeresid kogemata läbi süütuna näiva löökaugu? Käisid suusareisil, aga see üks nõlv oli ikkagi oluliselt järsem kui arvasid ja nüüd tulemus käes?

Halva õnne stsenaariumeid on tuhandeid – neid kõiki ette näha on võimatu ja, olgem ausad, palju tervislikum oleks tulevikku üldse mitte karta. Eriti pole vaja karta siis, kui sul on tagataskus õnnetusjuhtumikindlustus, mis ulatab abistava käe kõikide nende ja paljude teiste nihuminemiste puhul.

Õnnetusjuhtumikindlustus koosneb erinevatest kindlustuskaitsetest:

•  Töövõimekaotuse hüvitis – aitab õnnetuse korral oma elukorralduses vajalikke muudatusi teha

•  Valurahahüvitis – tegijal ikka juhtub, leevendust pakub ühekordne hüvitis ajutisele vigastusele

•  Päevarahahüvitis – kui viibid õnnetusjuhtumi tõttu töölt eemal, säilib sinu sissetulek koos riikliku toetusega 100%

•  Elukaotuse hüvitis – eriti kurva juhtumi korral saavad lähedased hüvitist, mis aitab leevendada võetud finantskohustusi

•  Ravikulude hüvitis – aitab korvata ravikulusid, mida haigekassa ei hüvita

Lisaks on PZU õnnetusjuhtumikindlustus väga pere- ja spordisõbralik – kui pere alaealise lapsega juhtub õnnetus, saab vanem südamerahus ja sissetulekuid kaotamata hoolduslehele jääda ning harrastus- ja alaealiste võistlussport on paketis automaatselt kaetud.

Kingi endale ja oma lähedastele muretus ja turvatunne!

PZU küsitlus: lamellrehvi eelistamine on veidi kasvanud

PZU Kindlustuse poolt läbiviidud küsitluse põhjal eelistab 69 protsenti sõidukijuhtidest talvel naastrehve ning 31 protsenti lamellrehve. Aasta eest toimunud küsitluses oli naastrehvi pooldajaid 77 protsenti, teatas PZU.

PZU Kindlustuse sõidukikahjude grupi juhi Jaanus Tanne hinnangul ei ole naastrehvi eelistamine üllatus, kuid samas on lamellrehvi populaarsus veidi tõusnud. „Sõidukijuhtide arvates on naastrehv talveoludes universaalne valik, mis sobib kõigile teedele. Lamellrehvi pooldajate osakaal on aastaga veidi tõusnud ning seda peavad mõistlikuks valikuks pigem need, kes sõidavad peamiselt linnas,“ ütles Tanne.

Lamellrehvide pooldajad tõid esile järgmist:

• Olen siiani naastudega sõitnud, kuid mõistsin, et naastu läheb reaalselt vaja mõnel päeval aastas. Lamell on ka tunduvalt vaiksem.
• Esiteks on otsene kontakt teepinnaga, siis on nii pidavus kui juhitavus paremad, teiseks pole seda sõidumüra, kui juhtub olema puhas tee, kolmandaks saab lamelliga sõita aastaringselt.
• Seni sõitsin naastrehvidega, mis said keldrisse jäetud ja autole alla paigaldatud lamellid, mis ei lõhu nii palju meie juba niigi katkiseid teid ja on märgatavalt vaiksemad.
• Kuna olen rohkem linnas, eelistan lamelli.

Naastrehvide pooldajate seisukohti:

• Igal juhul soovin nüüd soetada naastrehvid, sest olen maal elades lamellidega hätta jäänud ja uut talvehooaega need rehvid ei kannata.
• Mina jääksin naastrehvile kindlaks. Teeme perega palju pikki sõite ja kõigi turvalisus on tähtsaim eelkõige!
• Naastrehv on ikka kindel maal. Täna tuli talv jälle ootamatult.
• Minu ja pere turvalisuse huvides ning Eesti talviseid ilmastikutingimusi arvestades võivad lamellrehvidega olla tagajärjed kurvad, kuna kontrolli auto üle võib olla raske saavutada.
• Teehooldus on tihti seda vaid nime poolest või paberil. Küll ise esimesi jälgi sisse sõitnud ja lumekirmealusel kiilasjääl driftinud.
• Naastrehvid iga kell, kuna liikuda on vaja ekstreemsetel külateedel, mis võivad tihti lausjääs olla.

Üks vastaja mainis, et „olen äärmiselt ettevaatlik, aga kui mulle tundub, et naelu on juba väheks jäänud ja hooaegu on seljataga rohkem kui kaks, siis rehvivahetuses öeldakse, et mul on parimas seisus rehvid, mida nemad täna (kell 20ks õhtul) näinud on“. Paljud vastajad märkisid, et jälgivad rehvide seisukorda ning suurema läbisõidu korral muretsevad uued rehvid juba paari hooaja pärast. Vanade rehvide vahetuses saab määravaks rehvimustri sügavus, naastude olukord ja kas rehv on näiteks eelmine hooaeg kannatada saanud.

Lamellrehvide üheks eeliseks pidasid vastajad võimalust sõita nendega aastaringselt, kuid Tanne sõnul on mugavus ja kokkuhoid näiline. „Soovitan lamellrehvid õigel ajal suverehvide vastu välja vahetada, sest nii paraneb sõiduki juhitavus ja jääb ära lamellrehvide kulumine, mis muidu suvel ähvardab.“

PZU Facebooki lehel toimunud küsitlusele vastas 2555 inimest, kelle kommentaaridega saab tutvuda siin:
https://www.facebook.com/PZUKindlustus/posts/2040283109526749.

„Rehvivahetus on praegu väga aktuaalne teema, sest kuigi tõeline talv ei ole veel saabunud, muutuvad teed nullilähedastel temperatuuridel libedaks. Selle hooaja esimene lumine päev, 26. oktoober tõi juba kaasa terve rea avariisid ja plekimõlkimisi,“ märkis Tanne.

Eestis on talverehvide nõutud minimaalne mustrisügavus kesksoonest mõõdetuna 3 mm ja soovituslik 4–5 mm ning kasutada võib nii lamell- kui ka naastrehve. Suure pakasega tasub uuesti kontrollida ka rehvirõhku.

PZU on rahvusvaheline 200-aastase ajalooga kahjukindlustusselts, mis on saavutanud turuliidri positsiooni Baltimaades. PZU on käibelt ja kahjuhüvitiste mahult Eesti üks suurimaid kahjukindlustusseltse. Poolas kuulub PZU-le varakindlustusturust 33 protsenti ja elukindlustusturust 42,9 protsenti ning Kesk- ja Ida-Euroopas on turuosa 13 protsenti.

Lisainfo:

Triin Piibor
Turundusjuht
PZU Kindlustus
___________________________
AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal
Pärnu mnt. 141
Tallinn 11314
E-post: triin.piibor[@]pzu.ee
Tel.: 622 4853
Veeb: www.pzu.ee

Küsitlus: lapse turvatooli eelistatud asukoht on kõrvalistuja selja taga

Lapse turvatooli eelistatud koht on autos kõrvalistuja selja taga, näitab varakindlustusettevõtte PZU korraldatud küsitlus. Nii arvas ligi 50 protsenti PZU Facebooki lehel vastanutest. Veidi alla 5 protsendi märkis, et nad kinnitavad turvatooli auto tagaistme keskmisele kohale, teatas PZU.

Vastanutest ligi kolmandik eelistab juhi selja taga olevat istekohta ning esiistmele paigaldab turvatooli vaid 15 protsenti vastanutest. Küsitluses osales kokku ligi 4500 inimest.

Põhjenduseks tõid vastajad näiteks seda, et „meie kasutame juhi taga olevat kohta, mis on justkui ohutum, kuna õnnetuse korral püüab juht ikka refleksist ennast päästa ning siis on ka lapsel lihtsam pääseda“. Teine vastaja leidis aga, et kõige ohutum on lapse turvatool paigaldada tagumisele keskmisele istekohale: „Keskmine iste jääb kõige kaugemale võimalikest kokkupõrke kohtadest ja siis on laps rohkem kaitstud nii külgedelt kui ka eest tulevate objektide või klaasikildude eest“.

Vastajad tõid välja, et kõrvalistuja koht on mugavaks istekohaks vanematele lastele, kes ei vaja turvahälli ning soovivad väga aknast välja vaadata. Paljude perede puhul on korraga kasutuses nii juhi kui ka kõrvalistuja taga olev istekoht, kuna peres on rohkem kui üks laps ning nii on mõlemal lapsel autos rohkem ruumi.

PZU sõidukikindlustuse tootejuht Claude Kaasik lisab, et kõige turvalisem on last sõidutada auto tagaistmel. „Kui soovitakse turvatool paigaldada siiski juhi kõrvalistmele, siis tuleb turvahällide ja selg sõidusuunas turvatoolide korral välja lülitada juhi kõrvalistme turvapadi. Näoga sõidusuunas turvatooli korral ei ole vaja turvapatja välja lülitada. Sellisel juhul tuleb juhi kõrvaliste reguleerida maksimaalselt tagumisse asendisse,“ ütles Kaasik.

PZU on rahvusvaheline 200-aastase ajalooga kahjukindlustusselts, mis on saavutanud turuliidri positsiooni Baltimaades. PZU on käibe ja kahjuhüvitiste mahult Eesti neljas kahjukindlustusselts. Poolas kuulub PZU-le varakindlustusturust 33 protsenti ja elukindlustusturust 42,9 protsenti ning Kesk- ja Ida-Euroopas on turuosa 13 protsenti.

Lisainfo:
Triin Piibor
Turundusjuht
PZU Kindlustus
___________________________
AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal
Pärnu mnt. 141
Tallinn 11314
E-post: triin.piibor[@]pzu.ee
Tel.: 622 4853
Veeb: www.pzu.ee

PZU Kindlustus loosib Facebooki auhinnamängus välja jooksu Nokiani tippklassi naastrehve Hakkapeliitta R9 või lamellrehve Hakkapeliitta R2.

Kampaania tingimused:

  1. Kampaaniat korraldab ja viib läbi AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal (edaspidi PZU Kindlustus ja/või kampaania Korraldaja), Pärnu mnt 141, Tallinn 11314.
  2. Kampaania läbiviimise kord on kehtestatud kampaania Korraldaja poolt käesolevates tingimustes. Kõik kampaania Korraldaja otsused kampaania läbiviimisel on lõplikud ning kõigile kampaanias osalejatele kohustuslikud.
  3. Kampaania kestab ajavahemikus 25.10.-02.11.2017.
  4. Kampaanias ei või osaleda PZU Kindlustuse töötajad ega nende pereliikmed.
  5. Kampaania auhinnaks on 4, kuni 18-tollist Nokiani naastrehvi Hakkapeliitta R9 või lamellrehvi Hakkapeliitta R2, koos rehvivahetusega Vianoris.
  6. Kui võitja soovitud rehvimõõtu ei ole Hakkapeliitta R9 või R2 tooteseeria valikus, on korraldajal õigus pakkuda samaväärseid teise Nokian tooteseeria rehve.
  7. Kampaanias osalemiseks peab olema PZU Kindlustuse Facebooki lehe fänn ning vastama postituse juurde Korraldaja poolt etteantud küsimusele.
  8. Loosimine viiakse läbi 2.11.2017.
  9. Auhinda ei vahetata ümber rahaks ega asendata mõne muu esemega (v.a punktis 6 nimetatud korraldaja õigus).
  10. Auhinna võitja nimi avalikustatakse PZU Kindlustuse Facebooki lehel 02.11.2017.
  11. Auhind väljastatakse võitjale hiljemalt 30.11.2017. Kui võitja pole nimetatud ajaks auhinnale järgi tulnud loetakse, et väljakuulutatud võitja on auhinnast loobunud.
  12. Kampaania korraldaja ei vastuta kampaania võitjale üle antud auhinna kasutamisest tekkinud kahjude eest. Samuti ei vastuta kampaania korraldaja kampaania võitjale üle antud auhinna kasutamisest kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest.
  13. Kampaania korraldajal on õigus kampaania ühepoolselt lõpetada juhul kui ilmnevad kampaaniareeglite olulised rikkumised või kuritarvitamised. Samuti on kampaania korraldajal õigus kampaania ühepoolselt lõpetada vääramatu jõu tõttu. Kampaania korraldaja teavitab sellest kampaania korraldaja Facebooki lehel ja aadressil pzu.ee
  14. Kampaanias osalemisega loetakse, et kampaanias osaleja nõustub enda isikuandmete töötlemisega kampaania raames. Isikuandmete töötlemisel lähtub kampaania korraldaja Eesti Vabariigi Õigusaktides sätestatust.
  15. Kõigis käesolevates tingimustes mittereguleeritud küsimustes lähtutakse Eesti Vabariigi Õigusaktides sätestatust.
  16. Auhinna väljastamisega kaasnevad riiklikud maksud tasub kampaania korraldaja.
  17. Lisainfo saamiseks palume pöörduda PZU Kindlustuse poole e-posti teel aadressil info@pzu.ee.
  18. Kõik kampaaniaga seotud pretensioonid ja kaebused tuleb esitada kirjalikult Korraldajale aadressil Pärnu mnt 141 või e-posti aadressil info@pzu.ee. Korraldaja lahendab saabunud pretensioonid ja kaebused seitsme tööpäeva jooksul alates nende saamisest.

 

PZU Kindlustus: on viimane aeg kütteseadmed üle kontrollida

Enne talve algust tuleb hoonete kütteseadmed üle vaadata ning nüüd on selleks tõesti juba viimane aeg. Lisaks tasub enne külmade ja lume saabumist üle vaadata hoonete ja hoovide seisukord ning suvekodu talveks valmis seada, soovitab PZU Kindlustus.

Tihti on põlengute põhjuseks olnud korrast ära või halvasti hooldatud kütteseadmed.

Kindlustusettevõte annab mõned soovitused, mida teha ja kuidas kõige paremini talveks valmistuda.

Küttekolded tuleb üle vaadata
Korstnate ja küttekollete pidev ja regulaarne hooldamine aitab vähendada põlengute riski kütteperioodil. Ei tohi unustada, et igal kütteseadmega maja omanikul lasub kohustus kütteseadmeid regulaarselt hooldada ning puhastada. Iga viie aasta järel peab kütteseadmeid puhastama vastavat kutsetunnistust omav korstnapühkija, muul ajal aga võib seda teha majaomanik ise. Nõue nõudeks, aga eelkõige on see inimeste elu ja vara huvides.

Suitsuandur ja esmased tulekustutusvahendid peavad olema töökorras
Lisaks regulaarsele suitsuanduri testimisele tuleb majapidamistes kontrollida ka tulekustutite seisukorda. Päästeameti soovitusel võiks majapidamistes olla kuuekilone vaht- või pulberkustuti ning tulekustutustekk. Alates 2018. aastast peab töökorras vingugaasiandur olema eluruumis, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade.

Kõik kütteseadmed ja kommunikatsioonid vajavad hooldust
Just praegu on viimane aeg enne külmade saabumist kontrollida, kas elamu küttesõlm, veepump ja torustikud on töökorras ja tellida vajadusel vajalikud parandus- ja hooldustööd.
Hoovid turvaliseks
Sügistormide aeg on käes ning kahjude ennetamiseks tuleb kõik lahtised aiatarbed ja aiamööbel viia kinnisesse panipaika. Tormikahjude vähendamiseks on soovitav puudelt lõigata ohtlikud oksad, mis on kuivanud ja võivad tormituules murduda, olles ohuks ehitistele või muule varale.

Suvekodu kindlalt lukku ja vesi välja
Suvilahooaja lõppedes tuleb suvekodu aknad ja uksed kindlalt sulgeda, lahtine vara hoovist kokku korjata ning lasta vesi välja boileritest ja veetorustikust, et need külmakraadide tulles ei lõhkeks. Kindlasti tasub kaaluda valvesüsteemide paigaldamist suvemajadesse, kus pikka aega ei viibita, et hoida eemal mittesoovitud külastajad.

PZU on rahvusvaheline 200-aastase ajalooga kahjukindlustusselts, mis on saavutanud turuliidri positsiooni Baltimaades. PZU on käibelt ja kahjuhüvitiste mahult Eesti üks suurimaid kahjukindlustusseltse. Poolas kuulub PZU-le varakindlustusturust 33 protsenti ja elukindlustusturust 42,9 protsenti ning Kesk- ja Ida-Euroopas on turuosa 13 protsenti.

Lisainfo:

Triin Piibor
Turundusjuht
PZU Kindlustus
___________________________
AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal
Pärnu mnt. 141
Tallinn 11314
E-post: triin.piibor[@]pzu.ee
Tel.: 622 4853
Veeb: www.pzu.ee

Elektroonilise võtmega autode varguseoht püsib

Oktoobri alguses tabas politsei erioperatsiooni käigus neli organiseeritud autovargustes kahtlustatavat Leedu kodanikku. Sellest hoolimata tuleks oma auto turvalisusele jätkuvalt pöörata täiendavat tähelepanu, kuna sõidukivargused kahjuks jätkuvad. Eile öösel varastati Harjumaalt taas hinnaline maastur. Eriti oluline on valvsus sõidukite puhul, mida saab käivitada võtmeta, teatas PZU Kindlustus.

Sellest tulenevalt annab kindlustusettevõte mõned soovitused, kuidas tagada oma auto turvalisus.

Võtmeid tuleks hoida akendest ja välisustest kaugemal
Kõige lihtsamini saab elektrooniliselt käivituvat autot kaitsta varguse eest, kui hoida võtmeid võimalikult kaugel akendest ja välisustest. Nii on kurjategijatel raskem võtmetest tulevat signaali kätte saada ning auto elektroonikat petta.

Autot saab täiendavalt kaitsta võtmete signaali isoleerides
Kui valmistajatehas lubab, siis võib hoida võtmeid näiteks külmkapis, mille metallist kihtidest ei suuda tekitatav signaal läbi minna. Kui tehase piirangud ei võimalda võtmeid külmkappi panna, võib need mässida ka fooliumi sisse, mis samuti summutab elektroonilise signaali. Veel on hea mõte investeerida nn Faraday puuri põhimõttel toimivasse kotti, mis isoleerib võtmetest tuleva signaali.

Võimalusel parkida sõiduk valvatud või hästi valgustatud kohta
Auto hoidmine valgustatud kohas raskendab kurjategijate tegevust, kuna teeb nad paremini nähtavaks. Vahelejäämise risk on suurem ning liigutakse pigem edasi kergemat sihtmärki otsima. Varguse riski vähendab auto parkimine valvekaamera vaatevälja.

Täiendavate turvasüsteemide paigaldamine
Hinnalisemate sõidukite puhul tuleks mõelda täiendavate turvasüsteemide paigaldamisele, et auto varastamine võimalikult keeruliseks teha. Kindlasti on kasu ka täiendava GPSi paigaldamisest, et varguse puhul oleks võimalik auto asukohta jälgida.

Igasugusest kahtlasest tegevustest tuleb politseile teada anda
Oluline roll on valvsusel ja tähelepanelikkusel. Eriti tähtis on politseile teada anda öistest kahtlaste sõidukite ja inimeste liikumistest.

PZU on rahvusvaheline 200-aastase ajalooga kahjukindlustusselts, mis on saavutanud turuliidri positsiooni Baltimaades. PZU on käibelt ja kahjuhüvitiste mahult Eesti üks suurimaid kahjukindlustusseltse. Poolas kuulub PZU-le varakindlustusturust 33 protsenti ja elukindlustusturust 42,9 protsenti ning Kesk- ja Ida-Euroopas on turuosa 13 protsenti.

Lisainfo:

Triin Piibor
Turundusjuht
PZU Kindlustus
___________________________
AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal
Pärnu mnt. 141
Tallinn 11314
E-post: triin.piibor[@]pzu.ee
Tel.: 622 4853
Veeb: www.pzu.ee

Alates 2013. aastast Eestis tegutsev PZU on üks Kesk- ja Ida-Euroopa suurimaid kindlustusgruppe

PZU on usaldusväärne kindlustusgrupp, mis tugineb 200-aasta pikkusele kogemusele. Riiklik ettevõte PZU SA (Powszechny Zakład Ubezpieczeń Spółka Akcyjna) asutati 1803. aastal ning see oli esimene kindlustusselts Poolas.

PZU SA on Poola suurim kindlustusselts nii käibe, klientide arvu, müügivõrgu, töötajate kui ka partnerite arvu poolest. Teenused hõlmavad elu- ja kahjukindlustust, pensionivara haldust, investeerimisfonde ja säästmis- ja kogumistooteid.

PZU on üks Kesk- ja Ida-Euroopa suurimaid kindlustusgruppe, mis on lisaks Poolale esindatud Ukrainas, Leedus, Lätis ja Eestis.
Eesti turule sisenes ettevõte 2013. aastal ning omandas 2014. aastal RSA kindlustusgrupi varad Poolas, Lätis, Leedus ja Eestis, millega saavutas turuliidri positsiooni ka Baltikumis.

PZU on 2010. aastast börsiettevõte. 2014. aasta esimeses pooles ulatus PZU Groupi brutopreemiate maht 8,438 miljardi zlotini (2,03 miljardit eurot) ning puhakasum oli 1,72 miljardit zlotti (0,41 miljardit eurot).

Reitinguagentuur Standard & Poor’s hindab pikaajalist PZU krediidi- ja finantstugevust reitinguga A; reitingu väljavaade on stabiilne.

 

Info PZU SA kohta

Põhikirjajärgne kapital 86 352 300 Poola zlotti (umbes 21 miljonit eurot), aktsiakapital 86 352 300 Poola zlotti
Aadress: Powszechny Zakład Ubezpieczeń Spółka Akcyjna (PZU SA) Jana Pawła II 24 00-133 Warszawa
Poola registrikood: 526-025-10-49
www.pzu.pl.

 

PZU on AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB "Lietuvos draudimas" on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni. Enne kindlustuslepingu sõlmimist tutvuge tingimustega ja vajadusel küsige lisainfot telefonil +372 622 4599.

PZU Kindlustus sisenes eesti turule 2013 aastal. Ettevõtte eesmärgiks on olla kõige suurema kliendirahuloluga kahjukindlustusselts Eesti turul, tegutsedes laia tootesortimendiga üleriigiliselt enamuses turusegmentides. Kui soovid kuuluda kiiresti areneva rahvusvahelise ettevõtte meeskonda ning oled huvitatud töötamisest kindlustusvaldkonnas, siis saada oma CV ja sooviavaldus e-kirja teel cv[@]pzu.ee. Sinu loal hoiame sinu poolt saadetud info alles, et sobiva töökoha tekkimisel saaksime sinuga ühendust võtta.  

Praktikakohad

Kui oled õpihimuline noor, kes alustamas oma tööalast karjääri ning arvad, et võiksid olla huvitatud töötamisest kindlustusvaldkonnas, tule ja pane end proovile meie müügiosakonnas – pakume sulle võimalust harjutada müügitööd ning testida enda sobivust sellel erialal. Huvi korral võta ühendust meie personaliosakonnaga aadressil cv[@]pzu.ee.

PZU Kindlustus soovib edendada liikluskultuuri ning tegeleb aktiivselt ühiskonna harimisega kahjuennetuse osas

Aastal 2013 alustasime koostööd Laste Liiklusmängukeskusega, kus 3-10 aastased lapsed saavad läbi mängulise liikluslinnaku õppida liikluses hakkama saama. Lisaks toetame ka keskuses läbiviidavaid jalgratturi lubade koolitusi.

Aastatel 2009 - 2010 viisime koostöös Maanteeametiga läbi helkuri kandmise tähtsust meelde tuletava kampaania "Saada sõbrale helkur!"