Ehitusplatsil piisab ühest eksimusest
Ehitades ja ehitusplatsil toimetades mõeldakse tavaliselt tööde detailidele, tähtaegadele, eelarvele ja muudele küsimustele, mis on käega katsutavad ja kohest tähelepanu vajavad. Kindlustus kipub jääma pigem lepingu lisatingimuseks või formaalsuseks, millele pööratakse tähelepanu alles siis, kui hankes seda nõutakse. Sageli meenub see alles pärast lepingu sõlmimist tüütu kohustusena, mis tuleb lihtsalt ära vormistada.
Tegelikkuses võib asjakohane kindlustus osutuda üheks olulisemaks riskijuhtimise vahendiks. Selle väärtus saab aga selgeks alles siis, kui midagi läheb ootamatult valesti. Ehituses juhtub seda paraku rohkem, kui esmapilgul tundub.
Ehitusplatsil ei ole väikeseid riske
Piisab ühest valest kaevetõmbest, et vigastada maa-alust sidekaablit või veetorustikku. Tellingute paigaldamisel tehtud eksimus võib kahjustada fassaadi või avatäiteid. Kraana manööverdamisel või vaiu rammides võib kannatada kõrval asuv hoone. Need ei ole haruldased või erandlikud juhtumid, vaid täiesti realistlikud stsenaariumid ehitusplatsil.
Sellistes olukordades tekib kahju tekitajal vastutus kolmandate isikute ees. Nende riskide maandamiseks ei piisa tavalisest varakindlustusest, vaid vajalik on vastutuskindlustus.
Tegevusvastutus või tootjavastutus?
Ehitussektoris on kõige levinumaks lahenduseks tegevusvastutuskindlustus. Lihtsustatult tähendab see, et kui ehitustööde käigus tekitatakse kellelegi kahju, aitab kindlustus katta sellest tulenevad kulud. Need võivad olla nii vara kahjustamisega seotud nõuded kui ka isikukahjud.
Praktikas võib vastutuskindlustus olla osa ehituskoguriski kindlustusest või sõlmitud eraldi lepinguna. Viimane võimaldab kaitset paindlikumalt kujundada ning lisada tegevusvastutusele ka teisi vastutuse liike, näiteks tootjavastutuse.
Siin tekibki sageli oluline vahe. Kui tegevusvastutus puudutab kahju, mis tekib ehitustegevuse käigus, siis tootjavastutus võib mängu tulla olukorras, kus kahju põhjustab defektne materjal või paigaldatud toode.
Lihtne näide on radiaatori paigaldus. Kui leke tekib paigaldusvea tõttu, on see tegevusvastutuse küsimus. Kui aga radiaator ise on defektne ja põhjustab kahju, on tegemist toote puudusega ehk tootjavastutusega.
Olukorras, kui töid ehitusplatsil ei tehta tellija materjalist, vaid tooted ja materjalid vahendatakse tööde tegija poolt, on alati mõistlik võtta ka tootjavastutuskindlustus, vastasel juhul jääb osa riske kindlustuskaitse alt välja.
Kindlustussumma ei sõltu tööde maksumusest
Sageli küsitakse ka seda, kui suur peaks olema vastutuskindlustuse hüvitispiir. Levinud eksiarvamus on, et see peaks olema sama suur kui ehitustööde maksumus. Tegelikult ei ole nende vahel otsest seost. Võimaliku kahju suurus sõltub eelkõige sellest, millises keskkonnas töid tehakse ja millised võivad olla halvima stsenaariumi tagajärjed.
Näiteks võib kõrghoone katusel tehtava töö maksumus olla suhteliselt väike, kuid võimaliku tulekahju korral võib kahju ulatuda miljonitesse. Sellisel juhul peaks ka vastutuskindlustuse hüvitispiir olema tööde maksumusest oluliselt suurem.
Samas võib hõreda asustusega piirkonnas rajatava uue betoonehitise ehitusmaksumus olla suur, kuid kolmandatele isikutele tekkiv potentsiaalne kahju märksa väiksem. Sellisel juhul võib vastutuskindlustuse risk olla oluliselt madalam ning ka hüvitispiir võiks olla kordades väiksem kui tööde maksumus.
Mõni kahju ilmneb alles aastate pärast
Oluline on meeles pidada ka seda, et kõik kahjud ei ilmne kohe. Mõni probleem võib tulla välja alles kuude või isegi aastate pärast, kui ehitustööd on juba ammu lõppenud. Seetõttu ei ole kindlustus ainult objekti ehitamise ajaks vajalik formaalsus, vaid osa ettevõtte pikemaajalisest riskijuhtimisest.
Praktikas tähendab see ka seda, et kindlustuslepingus peaks olema kokku lepitud mõistlik nõuetest teatamise periood – näiteks kolm aastat –, et kaitse kehtiks ka hiljem esitatud nõuete puhul.
Loomulikult ei asenda kindlustus kohustust teha tööd kvaliteetselt ja järgida ohutusnõudeid. Hoolsus, korralik planeerimine ja alltöövõtjate kontroll on ehituses elementaarsed riskijuhtimise võtted. Kindlustus on pigem turvavõrk olukorras, kus kõigest hoolimata juhtub midagi ootamatut.
Ehitusettevõtete jaoks tasub seega vaadata kindlustust mitte ainult kui kohustuslikku kulurida lepingus, vaid kui üht tööriista, mis aitab vältida olukorda, kus üks õnnetus seab ohtu ettevõtte finantsseisu või maine. Hästi valitud kindlustuskaitse ei pruugi igapäevaselt silma paista, kuid kahju korral võib see olla see, mis võimaldab ettevõttel rahulikult edasi tegutseda.
Uudised
01
2026
Ehitusplatsil piisab ühest eksimusest
Ehitades ja ehitusplatsil toimetades mõeldakse tavaliselt tööde detailidele, tähtaegadele, eelarvele ja muudele küsimustele, mis on käega katsutavad ja kohest tähelepanu…
29
2026
Veekahjud, tormid ja varjatud riskid ehk kas Eesti kodud on piisavalt kindlustatud?
Eesti koduomanikud puutuvad iga aastaga üha sagedamini kokku ootamatute kahjudega, alates lihtsast pesumasina rikkest kuni ulatuslike tormikahjudeni. Kindlustusstatistika näitab selgelt,…
PZU on AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB "Lietuvos draudimas" on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni. Enne kindlustuslepingu sõlmimist tutvuge tingimustega ja vajadusel küsige lisainfot telefonil +372 622 4599.
