Kuidas valida õiget sõidukiirust?

Üks kõige sagedasemaid liiklusõnnetuse põhjuseid on valesti valitud sõidukiirus. PZU Kindlustuse sõidukikahjude grupi juhi Teet Järve sõnul aitab õiget kiirust valida see, kui lähtuda mõnest lihtsast põhimõttest.

Kui maanteel on maha märgitud vähemalt telgjoon või lisaks ka äärejooned ja paigaldatud tähispostid, siis on Järve sõnul ohutu sõita suurima lubatud kiirusega. „Antud juhul on sõiduradade laius on ohutuks liiklemiseks piisav ja kergliiklejatel on võimalus liikuda sõidutee servas teisel pool äärejoont. Jalgratturite puhul peab siiski arvestama, et mööduda tuleb piisavalt suure külgvahega, milleks on soovitatavalt mitte vähem kui 1,5 meetrit,“ rääkis Järv.

Kui tegemist on kõvakattega maanteega, millel on katkendjoontega maha märgitud üksnes äärejooned ja telgjoon puudub või puudub teekattemärgistus sootuks, siis on heade tee- ja ilmaolude korral ohutu sõidukiirus 70 km/h. Telgjoone puudumine näitab, et tee laius on tavapärasest väiksem. Lisaks tuleb arvestada teel liikuda võivate jalgratturite ning jalakäijatega,“ toonitas Järv. Kõrvalmaanteid iseloomustavad sageli ka järsud kurvid, mida läbides peab eriti piiratud nähtavuse korral arvestama, et auto peab püsima kindlalt oma suunavööndis. „Kui tee äärde on välja pandud hoiatusmärk „Ohtlik kurv“ või „Ohtlikud kurvid“, siis tuleb kiirust sageli veelgi vähendada, sest ka 70 km/h ei pruugi antud juhul olla ohutu.“

Kruusateedel liiklemiseks ohutu kiirus on lahtise teekatte ja lendu paiskuda võivate kivide tõttu veelgi väiksem, kui telgjoone või igasuguse teekattemärgistuseta kõvakattega kõrvalmaanteedel. „Kuna suurel kiirusel sõites õhku paiskuda võivad kivid võivad kahjustada teisi autosid või vigastada jalakäijaid ja jalgrattureid, siis tuleks kruusateel piirduda kiirusega 50 km/h,“ rääkis Järv. „Lisaks teiste liiklejate suuremale ohutusele on see lugupidav ka kruusatee ääres asuvate majapidamiste suhtes, sest kiirusega 50 km/h liikuv auto keerutab üles ka oluliselt vähem tolmu kui 90 km/h liikuv auto.“

Transpordiameti statistika kohaselt on kõige levinumateks liiklusõnnetuste liikideks ühe sõiduki õnnetused ja kokkupõrked, moodustades kokku ligi 80 protsenti kõigist õnnetustest. „Nii ühe sõiduki õnnetuste kui ka kokkupõrgete puhul on üheks kõige levinumaks liiklusõnnetuse põhjuseks valesti valitud sõidukiirus. Õigesti valitud kiirus ei suurenda mitte ainult turvalisust, vaid aitab säästa ka raha, sest sama hulga kütusega on võimalik läbida pikem vahemaa,“ rääkis Järv.