Eramajas toimunud põleng tõi kaasa enam kui 400 000-eurose kahju
Tänavu kevadel Kagu-Eestis eramajas puhkenud põleng tõi kaasa enam kui 400 000-eurose kahju, mis on PZU Kindlustuse jaoks tänavu esimese poolaasta suurim kodukindlustuse kahjujuhtum.
Eramaja tulekahju sai alguse ruumis, kus paiknes suitsuahi, milles suitsutati tulekahju puhkemise hetkel kala. „Suurte kahjustuste ja tulekahju kiire leviku tõttu on võimatu tulekahju põhjust üheselt määrata. Põlengu kõige tõenäolisem põhjus on suitsuahju süsteemis tekkinud rike või korstna ja suitsuahju ühenduslõõris tekkinud tahmapõleng, mis süütas hoone puitkonstruktsioonid,“ rääkis PZU Kindlustuse varakahjude grupi juht Marge Habakukk. Tule kiirele levikule aitas kaasa ka lõhkenud kodugaasi balloon. Põlengu tagajärjel sai üks inimene viga ja kiirabi toimetas ta haiglasse.
„Põhiline, mida taoliste tulekahjude ärahoidmiseks teha, on kütte- ja muude seadmete regulaarne kontroll ja hooldus,“ märkis Habakukk. „Paraku kiputakse seda unarusse jätma ja paljudel juhtudel ongi selle tagajärjeks põleng,“ märkis Habakukk. „Kindlustus aitab küll tekkinud kahju hüvitada, ent sellegipoolest on kodu tulekahju äärmiselt traumeeriv üleelamine, millest toibumine võtab väga palju aega. Halvemal juhul võib tulekahju lõppeda ka traagiliselt.“
Külmkapp süütas Pärnumaal korteri
Teine suur kahjujuhtum leidis aset suve alguses, kui Pärnumaal asuva maja teise korruse korteri köögis süttis külmkapp. Põlengu tagajärjel sai tule- ja kuumakahjustusi korteri köök ning tahmakahjustusi kogu ülejäänud korter. Kustutusveest sai kahjustada ka maja esimesel korrusel asuv korter. Tulekahju tagajärjel tekkis ligi 60 000 euro suurune kahju.
„Külmkappide põlenguid tuleb meie praktikas ette kahel-kolmel korral aastas, ent ka nende puhul kehtib põhimõte, et parim ennetus on kvaliteetne seade ja selle regulaarne hooldus,“ sõnas Habakukk. Ta lisas, et antud juhul süttis köögis eraldiseisev külmik. „Eraldiseisvat külmikut, eriti just sellist, mille soojusvaheti pole külmiku tagaseina sees, tuleb regulaarselt puhastada, sest soojusvahetile ja kompressorile kogunenud tolm võib viia ülekuumenemise ja süttimiseni,“ märkis Habakukk. „Vanem külmik tasuks lasta ka tehnikul üle kontrollida ja kindlasti ei tohi edasi kasutada seadet, mis näib olevat rikkis.“
Vastutuskindlustus hüvitab naabritele tekitatud kahju
Kodukindlustuse lepingut sõlmides ei tohi Habakuke sõnul kindlasti unustada ka vastutuskindlustust, mis hüvitab ka naabritele tekkinud kahju. Seejuures peab ka silmas pidama, et vastutuskindlustuse summa oleks piisavalt suur, et kahjujuhtumi korral ei tekiks olukorda, kus kindlustusest hoolimata peab inimene osa kahjust ikkagi ise hüvitama.
„Näiteks kortermajas elades peaks vastutuskindlustuse summa olema vähemalt 20 000 eurot, millele tuleks iga korruse kohta lisada veel 10 000 eurot. Esimesel korrusel elades seega 20 000, teisel korrusel 30 000 ja nii edasi,“ rääkis Habakukk. Põhjus, miks kindlustussumma peaks iga korrusega kasvama, peitub selles, et mida kõrgemal korrusel asub korter, seda rohkem on neid kortereid, mis kahjujuhtumi korral võivad kannatada saada. „Tulekahju korral võivad aga suitsu- ja tahmakahjustusi saada ka ülemiste korruste korterid, mis tähendab, et kahjusumma võib väga kiiresti kasvada väga suureks,“ lisas Habakukk
„Kõiki lepingus kirjas olevaid kindlustussummasid peab aja jooksul kindlasti ka üle vaatama ja korrigeerima, sest aastate eest määratud summast ei pruugi kahjujuhtumi puhul enam piisata,“ toonitas Habakukk.
Kuidas hinnata koduse vara väärtust?
Tulekahju tagajärjel on väga tõenäoline, et välja tuleb vahetada ka see kodune vara, mis jäi otsesest tulest, kuumusest ja kustutusveest puutumata. Seega on väga oluline, et ka koduse vara kindlustussumma oleks piisav. „Üks lihtne reegel, kuidas koduse vara kindlustussummat arvutada, on ruutmeetrite arv korrutatud 500 euroga,“ rääkis Habakukk. „Sedasi saab näiteks 50-ruutmeetrise korteri koduse vara väärtuseks hinnanguliselt 25 000 eurot. Kui vara on rohkem, siis tuleks muidugi valida ka ruutmeetri kohta suurem summa,“ lisas ta.
Koduse vara väärtuse täpsemaks hindamiseks tasub aga vaadelda iga tuba eraldi ja arvutada kokku esemete võimalik koguväärtus. „Vara väärtuse hindamisel võib olla abi ka sellest, kui koostada varast nimekiri ja arvestada juurde lisasumma, mis kulub kogu vara asendamiseks samaväärsega tänaste hindade juures,“ rääkis Habakukk.
Tavatingimustel kindlustuslepingut sõlmides koduse vara nimekirja ei nõuta. Küll aga võib nimekiri osutuda vajalikuks juhul, kui kindlustusjuhtumi – näiteks tulekahju – järgselt jääb alles vaid neli seina ja kogu vara tuleb uuesti soetada. Abi on ka sellest, kui teha varast ja sisustusest, kaasa arvatud kõrvalhoonetes asuvatest esemetest, fotod.
PZU Kindlustuse kodukindlustusjuhtumite kahjusumma tänavu esimesel poolaastal ulatus enam kui 3,5 miljoni euroni.
Uudised
23
2024
Autojuhid vajasid reisihooajal enim autoabi tehniliste rikete ja liiklusõnnetuste tõttu
Autojuhid, kes on sõlminud lepingu PZU Kindlustusega, vajasid tänavusel reisihooajal ehk mai algusest septembri lõpuni autoabi ligi 1700 korral ehk…
27
2024
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse pakkumisega jätkab PZU Kindlustus
Eesti Kindlustusseltside Liit tegi Sotsiaalministeeriumile teatavaks, et tervishoiuteenuse osutaja kohustuslikku vastutuskindlustust jääb Eestis pakkuma PZU Kindlustus. Teised kindlustusseltsid loobusid osalemast…
PZU on AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB "Lietuvos draudimas" on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni. Enne kindlustuslepingu sõlmimist tutvuge tingimustega ja vajadusel küsige lisainfot telefonil +372 622 4599.
