Partneritele ja hankijatele

Powszechny Zakład Ubezpieczeń Spółka Akcyjna Grupp (edaspidi PZU kontsern) on üks suuremaid finantsasutusi Poolas ja Kesk- ja Ida-Euroopas. Sotsiaalne vastutus on PZU ja PZU kontserni ettevõtete äristrateegia oluline osa. PZU kontserni äritegevuses lähtutakse kõrgeimast eetikastandardist, mille väärtuste süsteemi kuulub stabiilsus, terviklikkus, vastutus ja innovatsioon.

Me ootame, et meie tarnijad järgiksid samu standardeid ja põhimõtteid, mida meie järgime oma äritegevuses.

• PZU kontserni vastutustundliku ettevõtluse koodeks tarnijatele

  „PZU kontserni vastutustundliku ettevõtluse koodeks tarnijatele” on reeglite kogum nii PZU kontsernile kui ka kõigile tarnijatele. Koodeksi järgimine ja selle väärtuste edendamine on potentsiaalse tarnija kvalifikatsiooni ja hindamise seisukohalt oluline.

  INIMESED

  PZU kontsern järgib oma äritegevuses üldiselt kohalduvaid õigusnorme, kõiki tööohutuse ja tervisekaitse norme ja austab inimõigusi. PZU kontsern rakendab neid põhimõtteid ostupoliitikas, infoturbe protseduurides, töötervishoiu ja tööohutuse protseduurides ja juhendites ning PZU kontserni sisedokumentides. PZU kontsern soovib selles suunas mõjutada ka oma tarnijate suhtumist. Me eeldame, et PZU kontserni tarnijad austavad inimõigusi ning väldivad diskrimineerimist, pidades silmas eelkõige järgmist.

  1. Tarnija austab oma tegevuses inimõigusi ja välistab laste kuritarvitamist, järgides õigusakte, mis keelavad lapstööjõu kasutamise.
  2. Tarnija peab tagama töökohal võrdse kohtlemise ega tohi kohaldada vanusel, sool, puudel või rassil põhinevat diskrimineerimise tava.
  3. Tarnija peab järgima seadusi, tegutsema õiglaselt ja ära hoidma kõiki korruptsioonivorme, austama töötajate õigusi ning tagama töötajate ohutuse ja nõuetekohased töötingimused.
  4. Tarnija peab haldama oma töötajaid ja töökohta vastutustundlikult (nt tagama töötajate pädevuse arendamise, töötajate töö ja eraelu tasakaalu soodustamise) ning määratlema oma eesmärgid sellele vastavalt.

  KESKKOND

  PZU kontsern võtab arvesse keskkonna õigusi ja vajadusi, püüdes rakendada lahendusi, mis toetavad keskkonnamõju juhtimist. Ettevõte püüab piirata oma tegevuse kahjulikku mõju looduskeskkonnale, rakendades selleks keskkonna­alaseid algatusi ja kaasates töötajaid keskkonnakaitse tegevusse. PZU kontserni eesmärk on käituda keskkonnahoidlikult, näiteks tooraine ja loodusvarade säästmine (sh veetarbimisel) ja nende ratsionaalne haldamine. Püütakse pidevalt vähendada paberitarbimist, vastutustundlikult juhtida jäätmeid ja parandada ettevõtte valduses oleva kinnisvara energiabilanssi. Oleme veendunud, et PZU kontserni iga tarnija peab järgima samu keskkonnakaitse reegleid, eelkõige juhinduma järgnevast.

  1. Tarnija eesmärk on vähendada toodetud jäätmete hulka, sortida tekkinud jäätmed ning edastada need ümbertöötamisega tegelevale ettevõttele, aidates sellega kaasa materjalide taaskasutamisele.
  2. Tarnija peab tagama elektri ja soojusenergia ratsionaalse kasutamise, eelistades taastuvatest loodusvaradest toodetud energiat. Tuleb vähendada vee tarbimist ja takistada selle saastumist.
  3. Tarnija peab minimeerima kasvuhoonegaaside, heitgaasi ja tolmu teket. Tuleb targalt hallata oma sõidukiparki, valides väiksema mootorivõimsusega, läbisõidu ja heitgaasikogusega sõidukeid.
  4. Tarnija võtab aktiivselt kasutusele meetmeid, et kaitsta keskkonda ja edendada sellist käitumist ka oma töötajate ja töövõtjate seas.

  ÄRIEETIKA

  PZU kontsern, kui üks suuremaid finantsasutusi Kesk- ja Lääne-Euroopas, on avalik-õiguslik asutus, mis tegutseb kehtivate õigusaktide alusel.

  PZU kontserni ärieetika esindab vaateid ja väärtusi, millest meie ettevõtted juhinduvad. Need väärtused kehtestavad igapäevatöö standardid, mille eesmärk on toetada PZU kontserni arengukava, mistõttu me eeldame, et tarnija

  1. kohaldab kõige kõrgeimaid äristandardeid õiglase ja vaba konkurentsi tingimustes ning suhtleb klientidega õiglaselt ja ausalt;
  2. kaitseb ega avalda koostöö käigus saadud konfidentsiaalset infot;
  3. austab intellektuaalseid, isiklikku ja autoriõigustega kaitstud omandiõigusi, samuti teisi õigusnorme, mis puutuvad tema tegevusvaldkonda;
  4. peab ennetama korruptsiooni ja huvide konflikti teket, näiteks keelates mis tahes lubamatu hüvitise pakkumise või vastuvõtmise vastutasuks mingi kindla tegevuse või ka tegevusetuse eest;
  5. peab vältima ja ennetama olukordi, mis võivad põhjustada huvide konflikti, seda nii ettevõtetega suhete loomisel kui ka nende hoidmise ajal;
  6. tagab, et tema töötajaid koolitatakse järjepidevalt ärieetika standardite ja käesolevas koodeksis sätestatud õiguslike käitumisnormide vallas.

  ANDMEKAITSEMÄÄRUS – GDPR

  PZU kontsern pöörab suurt tähelepanu andmete turvalisuse tagamisele ja klientide isikuandmete kaitsmisele, mõistes andmekaitsemäärusest tulenevate kohustuste keerukust, ning tagab, et kõik tema tööprotsessid vastavad GDPR-ile ja riiklikele isikuandmete kaitse õigusaktidele. PZU kontsern ootab oma äripartneritelt võrdselt mõistvat käitumist.

  PZU kontsernis kehtivaid isikuandmete kaitse kõrgeimaid standardeid rakendatakse rangelt eelkõige neile tarnijatele, kellele on usaldatud klientide isikuandmed. Põhinõuded selles vallas on järgmised.

  1. Tarnija peab järgima kõiki GDPR-is kehtestatud ja neist tulenevaid soovitusi ja kohustusi ning riiklikke õigusakte, mis reguleerivad isikuandmete kaitset.
  2. Tarnija peab koolitama oma töötajaid ja nõudma neilt GDPR-i ja isikuandmete kaitset käsitlevate riiklikke õigusaktide järgimist.
  3. Tarnija peab hoolikalt valima äripartnereid, et need vastaksid eespool nimetatud nõuetele.

• PZU kontserni keskkonnapõhimõtted

  PZU kontsern¹ tegutseb keskkonnasäästlikult. Tunnistame loodusvarade vastutustundetust kasutamisest tulenevaid ohte ning mõistame vajadust energia- ja kliimapöörde järele. Seepärast teeme tööd selle nimel, et vähendada negatiivset keskkonna- ja kliimamõju kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Nii vastame ka turu ja huvirühmade ootustele.

  PZU kontserni keskkonnapõhimõtted suunavad PZU kontserni oma keskkonnamõju tõhusal juhtimisel. Me rakendame järgmisi põhimõtteid.

  PZU kontserni põhimõtted

  1. Keskkonna ja kliimamuutustega seotu on kaasatud äri- ja ESG-strateegiatesse.
  2. Keskkonna- ja kliimaküsimused on kaasatud meie peamistesse otsustus- ja juhtimisprotsessidesse.
  3. Haldame keskkonnaressursse säästvalt ja mõistlikult.
  4. Hindame riske ja püüame leevendada oma tegevuse võimalikku kahjulikku keskkonnamõju.
  5. Jälgime keskkonnanäitajaid ja avaldame regulaarselt tulemusi.
  6. Edendame keskkonnasõbralikke hoiakuid, mis aitavad leevendada kliimamuutusi.

  Keskkonnamõju vähendamine

  1. Hoolime keskkonnast kooskõlas PZU kontserni standardiga „Green PZU“ ehk „Roheline PZU“.
  2. Järgime õigusakte ja rahvusvahelisi keskkonnastandardeid.
  3. Võtame oma tegevuskohtade valikul arvesse keskkonna- ja kliimaaspekte.
  4. Rakendame energiasäästlikke tehnoloogiaid ja uuenduslikke tehnilisi lahendusi.
  5. Kasutame alternatiivsete ajamitega autosid ja muudame järk-järgult oma sõidukiparki, et vähendada keskkonnareostust.
  6. Rakendame lahendusi, mis vähendavad meie tegevusest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, eelkõige ostmise teel.
  7. Vähendame vee-, elektri- ja küttetarbimist oma kontorites ja esindustes.
  8. Vähendame kontoritarvete, sealhulgas paberi ja printeritindi tarbimist.
  9. Me sordime kontorijäätmeid, võtame need ringlusse või võimaluse korral taaskasutame neid.
  10. Julgustame äripartnereid aktiivselt osalema energia- ja kliimapöördes ning kaaluma tarnijate valikul keskkonnasäästlikke lahendusi.
  11. Toetame oma toodete, investeeringute ja klientidega peetava dialoogi kaudu vähese CO₂ heitega majanduse arengut.
  12. Korraldame haridus- ja teavituskampaaniaid, et suurendada oma töötajate ja tarnijate keskkonnateadlikkust.

  Me peame end ümbritseva keskkonna eest vastutavaks ja PZU kontsernis kohaldatakse PZU SA juhatuse vastuvõetud keskkonnapõhimõtteid.

  PZU kontserni tööd jälgib PZU SA juhatuse keskkonnakaitse valdkonna täievoliline esindaja.

   

  ¹ PZU kontserni all mõistetakse PZU SA-d ja selle tütarettevõtteid vastavalt loetelule, mis on kättesaadav aadressil www.pzu.pl/grupa-pzu/zrownowazony-rozwoj.

• PZU korruptsioonivastane programm

  Üldsätted 

  1. AB „Lietuvos draudimas“ (edaspidi – Ettevõte, sh selle Eesti filiaal) korruptsioonivastase programmi (edaspidi programm) eesmärk on edendada Ettevõtte mainet läbi peamiste käitumisstandardite kehtestamise selleks, et ennetada korruptsiooni ohtu.

  2. Muu hulgas Ettevõtte volitatud esindajad (sh kindlustusagendid) ning äripartnerid kohustuvad oma tegevuses järgima programmis sätestatud põhimõtteid.

  Mõisted 

  1. Programmis kasutatavatel terminitel ja lühenditel on järgmine tähendus:
  1.1 korruptsioonitegurid – olukorrad, mis soodustavad või võivad soodustada korruptiivset käitumist tekitavat keskkonda;
  1.2 ergutus – korruptsiooni vorm, mis hõlmab väikesi ja mitteametlikke makseid või muud liiki hüvesid, et saavutada sellise rutiinse tegevuse kiirem sooritamine, mida ergutuse andjal on õigus saada;
  1.3 korruptsioon – otsene või kaudne mis tahes sobimatu materiaalse või isikliku hüve nõudmine, vastuvõtmine, andmine või lubamine vastutasuks tegevuse või tegevusetuse eest, kui seda tehakse seoses Ettevõttes täidetavate ülesannetega;
  1.4 materiaalne hüve – materiaalset laadi hüve, mida töötaja annab või saab seoses oma ametikoha või ülesannetega ning millest on maha arvatud tema palk ja muud hüved, mis on seotud vastava ülesande täitmisega, samuti tavapäraselt antud suveniirid, mis ei kuulu füüsilise isiku tulumaksuga maksustamisele;
  1.5 isiklik hüve – mittemateriaalne hüve, mis suurendab töötaja, tema sugulaste või isikute või organisatsioonide – kellega ta teeb tihedat koostööd või kellega ta on teinud tihedat koostööd tööalaselt, äriliselt või isiklikult – positsiooni;
  1.6 altkäemaks – korruptsiooni vorm, mis seisneb mis tahes järgneva andmises või vastuvõtmises:
  a) kingitus, laen, makse, auhind;
  b) muu materiaalne hüve;
  c) muu isiklik hüve
  – teisele isikule või teiselt isikult stiimulina ebaausa või ebaseadusliku tegevuse või usalduse rikkumise eest Ettevõtte ülesannete täitmise käigus.
  1.7 sugulane – eelkõige abikaasa, üleneja või alaneja sugulane, õde-vend, sugulane abielu kaudu samas liinis või samas astmes, lapsendatud isik ja tema abikaasa ning partner;
  1.8 äripartner – füüsiline isik, juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta organisatsiooniline üksus, kellega Ettevõttel on ärisuhe, mis põhineb eelkõige kaupade tarnimisel või teenuste osutamisel, välja arvatud teenused, mida Ettevõte osutab kindlustustegevuse raames.

  Korruptsioonivastased eeskirjad, sanktsioonid 

  1. Korruptsioon on tegevus, mis võib olla tsiviil- või kriminaalkorras karistatav. Ettevõte, tema volitatud esindajad (sh kindlustusagendid) ja äripartnerid tegutsevad ausalt ja kooskõlas seadusandlusega ning võideldes igasuguse korruptsiooni vastu.
  2. Äritegevusega seotud kohustuste täitmisel tuleb käituda eetiliselt ja seaduslikult, ilma korruptiivsete tegude toime panemiseta (eelkõige mitte tehes otsuseid korruptiivsetest tavadest lähtuvalt) ning vältides tegureid, mis suurendavad korruptsiooniriski.
  3. Keelatud on pakkuda, lubada, anda või nõuda materiaalset või isiklikku hüve, et manipuleerida menetluses oleva otsusega, eelkõige sellega seoses:
  a) kasutada ergutavaid makseid;
  b) töötajate töölevõtmisel või edutamisel kedagi eelistada;
  c) kasutada võltsitud, moonutatud või manipuleeritud dokumente, teha ebaõigeid (ebausaldusväärseid või eksitavaid) kandeid raamatupidamisdokumentides;
  d) teha ettepanekut maksta või nõustuda maksma äripartneritele või klientidele muid summasid peale lepingu alusel lubatud summade;
  e) pakkuda materiaalset või isiklikku hüve ametiisikutele, äripartnerite töötajatele, nende pereliikmetele või sugulastele.

  Korruptsiooniriski juhtimine 

  1. Korruptsiooniriski jälgitakse ning juhitakse järgmiste tegevuste kaudu:
  1.1 selgete reeglite loomine töötajate värbamiseks, edutamiseks ja tasustamiseks;
  1.2 tööülesannete ja volituste läbipaistev jaotus töötajate ametijuhendites;
  1.3 üksikasjalikud sise-eeskirjad kingituste ja hüvede vastuvõtmiseks ja tegemiseks, huvide konflikti juhtimiseks, raamatupidamislike kannete kontrollimiseks ning sponsorlus- ja ennetustegevuste teostamiseks.

  Korruptsioonist teatamine 

  1. Kõikidest kahtlustest ja sündmustest, mis võivad olla seotud antud programmi sätete rikkumisega, tuleb Ettevõtet teavitada.
  2. Punktis 1 nimetatud teated (sh anonüümsed) tuleb esitada kanali kaudu, mida kasutatakse kõrvalekalletest ja intsidentidest teatamiseks: https://pzu.ee/rikkumisest-teavitamine/
  3. Keelatud on punktis 1 viidatud isikuid teate esitamise tõttu diskrimineerida.

  Korruptsiooniriski piiravad meetmed 

  1. Äripartnerite ja klientidega lepingute sõlmimisel järgitakse kehtivaid õigusaktide sätteid ning head tava, muu hulgas:
  1.1 tuleb järgida ärieetika põhimõtteid, eesmärgiga tagada läbipaistvad ärisuhted;
  1.2 vältida tuleb olukordi, mis võivad tunduda sobimatud ning ei ole kooskõlas seadusega.
  2. Äripartnerite valimise protsess peab olema läbipaistev. Otsused koostöö kohta äripartneritega peavad põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.
  3. Hankemenetlus viiakse läbi viisil, mis tagab ausa konkurentsi põhimõtete järgimise.

  Korruptsiooniriski piiravad meetmed personalipoliitikas 

  1. Töötajate värbamine ja tasustamine peab olema läbipaistev ning lähtuma objektiivsetest kriteeriumitest.
  2. Personalijuhtimises, sealhulgas värbamisel, tulemuslikkuse hindamisel, edutamisel, ametialasel arengul ja koolitusel on töötajatele tagatud võrdsed võimalused.
  3. Boonussüsteem, mida kasutatakse töötajate premeerimiseks, ei või soodustada ebaseaduslikku ega ebaeetilist tegevust.
  4. Töötajaid ei tohi karistada altkäemaksu või ergutuse andmisest või vastuvõtmisest keeldumise eest.

  Sotsiaalabi ja sponsorlus 

  1. Annetused, toetused, sihtasutuste, kogukonnakeskuste, ühenduste ja muude üksuste toetamine ning sponsorlustegevus (sh ennetus) toimub kooskõlas kohaldatavate seaduste ja teiste õigusaktidega.
  2. Punktis 1 viidatud tegevused talletatakse eesmärgiga vajadusel kontrollida otsustusprotsessi üksikasju.
  3. Äritehingu sõlmimise tingimuseks ei või seada huvitatud isikule või kolmandale isikule tasuta hüve andmist.
  4. Toetusi, annetusi ja muid sotsiaalabina antavaid hüvesid antakse ainult selleks registreeritud isikutele, sealhulgas heategevusorganisatsioonidele, kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

  Raamatupidamisarvestus 

  1. Raamatupidamisarvestust peetakse usaldusväärselt, korrektselt ja kontrollitaval viisil.
  2. Rakendatakse meetmeid, et vältida eelkõige järgmist:
  2.1 tehingute registreerimist, mis ei kajasta tegelikku olukorda seoses äritegevustega;
  2.2 kulude kirjendamist puudulike ja ebaõigete dokumentide alusel;
  2.3 saadud dokumentide sisu ja arvutuste heakskiitmist, eirates antud volitusi;
  2.4 võltsitud dokumentide kasutamist;
  2.5 tegutsemist vastuolus raamatupidamisdokumentide arhiveerimist ja hävitamist käsitlevate kindlaksmääratud reeglite ja tähtaegadega, mis tagaks nende seadusekohase kättesaadavuse.

  Huvide konflikt 

  1. Vältida tuleb mistahes olukordi, millega võib kaasneda huvide konflikt, eelkõige töötamist teistes üksustes ja ettevõtetes, kui sellised ametikohad võivad negatiivselt mõjutada nende hinnangute objektiivsust, otsuste tegemist ja korruptsiooniriski.

• Aus konkurents

  AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal tagab oma tegevuses ausa konkurentsi vastavalt kohalduvatele seadustele ja Konkurentsiameti tõlgendustele ning ei osale tegevustes, mis piiravad või takistavad ausat konkurentsi.
  AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaalis kehtestatud tegevuse konkurentsiõigusele vastavuse kord on kohustuslik kõigile töötajatele. See annab võimaluse jälgida, kuidas ettevõte täidab konkurentsiõiguse nõudeid ning teha koostööd volitatud asutustega, teavitades neid võimalikest rikkumistest.

  Tegevuse konkurentsiõigusele vastavuse kord

  1. Korra eesmärk:

  1.1. Tegevuse konkurentsiõigusele vastavuse korra (edaspidi korra) eesmärk on reguleerida AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi ettevõte) sisemisi protsesse ja tagada konkurentsiõiguse järgimine, minimeerida rikkumise ohtu, võimaldada teha tõhusat järelevalvet konkurentsiõiguse järgimise üle ning ära tunda ja hinnata rikkumise ohtu.

  1.2. See kord on osa ettevõtte konkurentsiõiguse järgimise programmist.

  1.3. Euroopa Liidu ja/või siseriiklike õigusaktide muudatuste korral koostab vastavuskontrolli osakonna juht vajadusel suuniseid seoses konkurentsiõiguse järgimisega ning tutvustab neid ettevõtte töötajatele.

  2. Suhted konkurentide ja vahendajatega

  2.1. Keelatud kokkulepped

  2.1.1. Keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega mis tahes vormis (näiteks suuliselt, kirjalikult, elektrooniliselt ja muul viisil) kokkulepete sõlmimine, mille eesmärgiks on eelkõige:
  a) jäikade või minimaalsete hindade (kindlustustariifid) ja nende komponentide (allahindlused, marginaalid, lisatasud jne) osas kokku leppimine;
  b) turujaotus (nt kokkulepe, millega jagatakse konkreetne territoorium või kliendirühm, ainuõiguse alusel müüdavad tooted, hoidumine tegutsemisest teatud piirkondades või klientide suhtes, ülejäänud lepinguosalistele jaotatud tooted);
  c) turulepääsu piiramine või subjektide, kes ei osale kokkuleppes turult kõrvaldamine (nt teiste ettevõtjate tegevuse alustamise raskendamine või takistamine);
  d) tootmise või turustamise, tehnika arengu või investeeringute piiramine või kontrollimine (nt kindlustuse müügil konkreetse arvu kindlustuslepingute määramine, mida iga lepinguosaline võib müüa, või kavandatud müügikasvu või -languse näitajate kindlaksmääramine teatud ajal);
  e) teatud subjektidega koostööst keeldumine (nt konkurentide klientide, maaklerite, vahendajatega);
  f) muude subjektidega tehtava koostöö tingimuste kehtestamine (nt tingimuste kehtestamine konkurendile või muule subjektile, mille alusel toimub lepinguosaliste koostöö teiste subjektidega, nt kahjukäsitlejate, ekspertidega, nt töötunnitasude suurus, maksetähtajad)
  g) kindlustamine ainult kokkulepitud tingimustel (nt konkurendiga konkreetse kindlustusteenuse puhul pakutava kindlustuskaitse ulatuse osas kokku leppimine)

  2.1.2. Keelatud on teiste hankemenetluses osalevate ettevõtjate või hankemenetluse korraldajaga kokku leppida esitatavate pakkumuste tingimusi või hankes osalemist.

  2.2. Konkurentide teabevahetus

  2.2.1. Keelatud on vahetada (otse või kolmandate isikute kaudu)konkurentidega mistahes kujul (suuliselt, kirjalikult, elektroonselt ja muul viisil) sellist teavet, mis vähendab turu toimimise kindlust, võib mõjutada konkurendi või ettevõtte turukäitumist või avalikustada konkurendile tegevuse, mida ettevõte on otsustanud või kavatsenud ise teha („keelatud teave“), mille hulka arvatakse eelkõige järgmine teave:
  a) klientidele pakutavate kindlustusmaksete suurus ja koostisosad (sh allahindlused, soodustused, kaubandusmarginaalid, maksetingimused);
  b) hanked (hanked, milles ettevõte praegu osaleb või kavatseb osaleda, kauplemistingimused);
  c) (hinnatavad) riskid, sh riskihindamise küsimustikud, tehnilise riski hindamise aruannete sisu, kohaldatav riski arvutamise viis;
  d) müügiplaanid;
  e) geograafilised piirkonnad, kus ettevõte või konkurent tõenäoliselt kindlustustooteid müüma hakkab või ei hakka, sh territooriumide jaotuse kindlaksmääramine;
  f) kliendid, kellele ettevõte või konkurent tõenäoliselt kindlustustooteid müüma hakkab või ei hakka või kellega ettevõte lõpetab edasise koostöö, sh klientide jaotuse kindlaksmääramine ja teave kliendisuhete kohta;
  g) kaitstud teave;
  h) kahjukäsitluse viis;
  i) konkurentide ülevõtmise või nendega ühinemise kavatsus;
  j) konkreetse kindlustuslepingu finantstulem;
  k) kindlustuspakkumiste sisu;
  l) kohaldatav omavastutus;
  m) olemasolev edasikindlustus (vabatahtlik või kohustuslik), sh kohustuslike edasikindlustuslepingute ulatus;
  n) suhted vahendajatega (nt maakleritega);
  o) tavaliselt ettevõtte ärisaladuseks peetav teave;
  p) muu eespool nimetamata teave ettevõtte või konkurendi tulevase turukäitumise kohta, v.a teabevahetus, mis on vajalik seadusega lubatud kaas- või edasikindlustuspakkumise esitamiseks.

  2.2.2. Kui konkurent avaldab survet puudutada teemasid, mis sisaldavad keelatud teavet, või edastab sellise teabe omal algatusel, tuleb ettevõtte töötajal teha järgmised toimingud:
  a) teatada olukorrast viivitamata otsesele ülemusele ja mõnele järgmistest ettevõtte töötajatest: vastavuskontrolli osakonna juhile, kontrolli- ja ennetusosakonna juhile või riskijuhile;
  b) teavitada konkurenti, et ettevõte teeb äriotsused iseseisvalt, ammutab teavet turult ja mitte otse konkurentidelt ning ei osale sellekohastel kohtumistel ega soovi saada sellist teavet tulevikus;
  c) lõpetada viimase abinõuna osalemine koosolekul, kohtumisel või muus teabevahetuse vormis ja kanda hoolt selle asjaolu protokollimise eest.

  2.2.3. Lubatud on teabevahetus, mis ei kujuta endast konkurentsiõiguse rikkumise ohtu, sealhulgas eelkõige:
  a) avalikult kättesaadavad statistilised/ajaloolised andmed;
  b) teave ebausaldusväärsete võlgnike kohta;
  c) mittekaubanduslik teave;
  d) uued õigusnormid;
  e) teave kuritarvituste ja eeskirjade eiramise kohta sektoris ning selle vastu võitlemise viisid;
  f) konkreetse sektori üldised teemad (kui tegemist ei ole keelatud teabega);
  g) avalikest või üldkättesaadavatest allikatest pärit teave.

  2.2.4. Järgmiste olukordade puhul on vaja konsulteerida vastavuskontrolli osakonna juhiga:
  a) kui tekib mis tahes kahtlus, kas teatud käitumine ettevõtte asjades või teatud teabe vahetamine on kooskõlas konkurentsiõigusega;
  b) enne mis tahes, isegi mitteametliku, kokkuleppe sõlmimist konkurendiga;
  c) enne konkurendiga teabe vahetamist kaas- või edasikindlustuse eesmärgil, sh teabe ulatus;
  d) enne mis tahes teabevahetusprogrammis osalemist, sh kirjalikult (nt vastates praeguse või potentsiaalse konkurendi e-kirjale, mis puudutab või sisaldab keelatud teavet);
  e) enne astumist ettevõtjate ühendusse.
  f) Kui töötaja või ettevõttega seotud isik kahtleb, kas tohib teatud teavet edastada või konkurendiga lepingut sõlmida, analüüsib vastavuskontrolli osakonna juht, kas konkreetsel juhul võib sellist teavet konkurendile edastada või kas sellist kokkulepet tohib sõlmida.

  2.3. Ettevõtete ühendustes ja üritustel osalemise põhimõtted

  2.3.1. Ettevõtte töötaja võib osaleda ettevõtjate ühenduste (s.o ettevõtteid ühendavad organisatsioonid, või ühendused, messid, konverentsid jm algatused, mis on konkurentidele ja ettevõttele ühised) koosolekutel ning üritustel üksnes eesmärgiga koguda turuteavet, teha lobitööd ja kehtestada seadusega kooskõlas olevaid standardeid.

  2.3.2. Ettevõtte töötaja osalemine ühenduse koosolekul või üritusel nõuab otsese ülemuse heakskiitu ja toimub järgmiste põhimõtete kohaselt:
  a) ettevõtte töötaja on kohustatud aegsasti tutvuma päevakorraga (koosoleku kavaga), et vältida arutelu keelatud teemadel. Kui teemade olemuse kohta tekib kahtlusi, on soovitatav konsulteerida vastavuskontrolli osakonna juhiga;
  b) koosoleku ajal peab ettevõtte töötaja piirama oma tegevust põhjendatud eesmärkidega, milleks koosolek kokku kutsuti, ning ta on kohustatud pöörama erilist tähelepanu vahetatud teabe laadile, et vältida teabevahetust keelatud teemadel;
  c) kui koosolekul vahetatakse keelatud teavet, on ettevõtte töötaja kohustatud viivitamata ja sõnaselgelt arutelust väljuma, lahkuma koosolekult ning paluma see asjaolu ametlikult registreerida (nt koosoleku protokollis). Olukorrast tuleb viivitamata teatada otsesele ülemusele ja mõnele järgmistest ettevõtte töötajatest: vastavuskontrolli osakonna juhile, kontrolli- ja ennetusosakonna juhile või riskijuhile, edastades ühtlasi teabe koosolekul osalejate ja selle käigu kohta.

  2.3.3. Mitteavalikku statistikat ja muud mitteavalikku teavet ettevõtte ning selle tegevuse kohta ei tohi edastada ühelegi ühendusele vastavuskontrolli osakonna juhiga enne konsulteerimata.

  2.4. Maakleritega suhtlemise põhimõtted

  2.4.1. Maakleritega suhtlemisel ettevõtte töötajad:
  a) vastuseks pakkumise päringule edastavad iseseisvalt koostatud või kaaskindlustuspakkumise ning sellega seotud teabe;
  b) ei vaheta konkurentidega maakleri kaudu keelatud teavet, v.a kliendi andmed, mis on vajalikud kindlustuspakkumise esitamiseks;
  c) on kohustatud teatama, kui maakler edastab omal algatusel hankel konkurentidega seotud keelatud teavet, et ettevõte koostab pakkumisi ja teeb äriotsuseid iseseisvalt, ei vaheta kõnealust teavet ega soovi sellist teavet tulevikus saada, seejärel aga teavitama tekkinud olukorrast viivitamata oma otsest ülemust.

  2.5. Hangetes osalemise põhimõtted

  2.5.1. Hangetes osalemise korral koostab ettevõte ja esitab kõik äripakkumised iseseisvalt, v.a seadusega lubatud ühishangete raames esitatud pakkumised.

  2.5.2. Keelatud on vahetada konkurentidega teavet saadud hankekutsete, käimasoleva või kavandatava hankes osalemise või mitteosalemise kohta. Kui teabevahetus on seotud riski ülekandmisega, kohaldatakse mutatis mutandis kaas- ja edasikindlustuskoostöö põhimõtteid.

  2.5.3. Enne hankel osalemist ja selle tulemuste selgumist ei ole lubatud võtta ühendust teiste hankel osalejatega, et kooskõlastada või vahetada teavet esitatud pakkumuste kohta.

  2.5.4. Kui konkurent edastab omal algatusel keelatud teavet, tuleb toimida käesoleva korra punktis 2.2.2 järgi.

  3. Konkurentsiõiguse rikkumisest ja kahtlustest teatamine

  3.1. Ettevõtte iga töötaja või struktuuriüksus või ettevõtte nimel tegutsev subjekt peab teatama konkurentsiõiguse järgimisega seotud rikkumistest või kahtlustest oma vahetule juhile või kasutada mõnda muud ettevõttes selleks otstarbeks loodudsidekanalit (e-post, koduleht, intranet) kaudu ettenähtud viisil.

  4. Lõppsätted

  4.1. Korra täitmise eest vastutavad ettevõtte kõik töötajad ning korra järelevalve eest vastutab iga struktuuriüksuse juht.

  4.2. Vastavuskontrolli osakonna juhi ülesandeks on nõustada ettevõtte töötajaid ja ettevõttega seotud isikuid käesoleva korra rakendamisel.

• Maksud

  AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal tegutseb heauskselt ja tasub kõik maksud ja muud kohustuslikud maksed, mis on kehtestatud ettevõttele kohalduvates õigusaktides.