On enesepettus arvata, et reisimisel on täna kõik vanaviisi
Kuniks puudub vaktsiin, pole tõenäoliselt mõtet arvata, et saame reisimist planeerides lähtuda varasematest eeldustest ja põhimõtetest. Tõsi, täna saab mitmetesse riikidesse reisida ilma suuremate takistusteta ning vaid elementaarseid ettevaatusabinõusid silmas pidades, kuid reisi pikemalt ette planeerides tuleb alati valmis olla olukorra muutusteks. Nii mõneski riigis või regioonis võidakse viirusepuhangu korral kehtestada ootamatult erimeetmed – näiteks piirata suurürituste toimumist ning turismiobjektide või randade külastamist. Piirangutega võivad omakorda kaasneda tõrked lennuliikluses, mistõttu lennu aeg kas muutub või lend tühistatakse hoopistükkis.
Piirangute leevenemise tõttu ning järgmise viiruselaine hirmus on paljud eestlased kasutanud võimalust osta endale spontaanne puhkusereis. Samas mitmed kogemused on näidanud, et ka lähiriikidesse reisides võib esineda ootamatusi. Näiteks ostsid paljud inimesed puhkusereisi Bulgaariasse, kuid reisi vältel nakatumiste arv Bulgaarias äkitselt tõusis ning piiranguid taas karmistati. Seetõttu lõpetas välismaine reisikorraldaja Bulgaariasse reiside korraldamise. Teada on veel mitmeid juhtumeid, kus kevadised lennud lükati edasi suve lõppu, kuid ka need on tänaseks juba tühistatud. Olukord on pidevas muutumises ning ettearvamatu, mistõttu tasub reisi planeerides arvestada võimalike piirangute ja tõrgetega.
Mida vähem transiitriike, seda parem
Üldiselt tasub reisi sihtkoha valikul lähtuda põhimõttest, et mida vähem transiitriike, seda parem ning võimalusel eelistada Eesti lähiümbrust, kust oleks vajadusel võimalik lihtsalt tagasi saada. Näiteks Lätist, Leedust ja Soomest on ootamatute tõrgete ja piirangute korra oluliselt kergem koju saada kui kusagilt kaugemalt, eriti väljastpoolt Euroopat. Kui reisimiseks tuleb läbida transiitriike, siis tuleb võtta arvesse, et igas transiitriigis võivad tekkida erinevad piirangud lähtuvalt kohapealsest olukorrast, mistõttu võib nende läbimine osutuda parajaks peavaluks.
Oluline on ka sihtkoha populaarsus, sest mida rohkem turiste mingi koht tõmbab, seda suurem on nakkusepuhangu oht. Lisaks tekib puhangu ja sellest tulenevate piirangutega olukord, kus palju inimesi soovib sealt samaaegselt lahkuda ning see võib tekitada raskusi lennupiletite leidmisega või on need eriti kallid. Suhtlemine eri lennufirmadega kriisiperioodil võib olla erakordselt vaevaline nii nende suure koormuse, aga ka näiteks keelebarjääri tõttu.
Kindlustus teadlikult võetud riski ei kata
Praeguses olukorras on kindlasti eriti oluline jälgida oma kindlustuslepingu tingimusi – kas ja millisel juhul on võimalik saada kindlustuselt hüvitist. Kindlustus oma olemuselt peab pakkuma kaitset ootamatus ja ettenägematus olukorras, mistõttu lähtub PZU ka praegusel ajal põhimõttest, et iga kahjuteate puhul hinnatakse juhtumit ja selle asjaolusid eraldiseisvalt mõistmaks, kas klient sattus täbarasse olukorda endale ootamatult või mitte.
Näiteks kui on selge soovitus mingisse piirkonda mitte reisida epideemiaohu ja seal rakendatavate piirangute tõttu, siis antud riigis kehtestatud piirangutest tuleneva kahjujuhtumi esinemine ei saa tulla inimesele ju kuidagi ootamatult. Sellisesse kohta reisides võtab inimene ise teadlikult riski. Reisitõrkekindlustus standardkaitsena pandeemiast põhjustatud kahjusid ei hüvita välja arvatud juhul, kui leping sisaldab vastavaid lisakaitseid. Samas kui inimene haigestub koroonaviirusesse riigis, kus reisimine oli muidu vabalt lubatud, siis on tegu tavapärase haigestumisega, mille puhul ravikulud hüvitatakse vastavalt kindlustuslepingule.
Sõprade puhkusepiltide põhjal ei tasu endale illusioone luua
Et reisimine on muutunud riskantsemaks kinnitab asjaolu, et ainuüksi käesoleva aasta jooksul on PZU kindlustus hüvitanud koroonapandeemiaga seoses rohkem kui poole miljoni euro ulatuses erinevaid kahjusid. Kui kevadel oli olukord pretsedenditu ja ootamatu, siis oli enamikel juhtudel ka kahjuhüvitise tasumine igati põhjendatud. Samas nüüd, mitu kuud hiljem, on koroonaviirusest ja selle eri mõjudest saanud osa meie igapäevaelu reaalsusest, millega peame tahes-tahtmata arvestama, eeskätt just reisimisel. Näiteks juulis registreeris ainuüksi PZU 114 reisikahju, millest enamik olid endiselt seotud COVID-19 tingitud reisitõrgetega.
Kuigi lennukid taas lendavad ning näeme sotsiaalmeedias pilte sõpradest, kes välismaal puhkust veedavad, peame endale aru andma, et iga reisi ostmine praegusel perioodil on risk ning inimene peab end nii reisi eel kui ka selle vältel hoidma pidevalt kursis sihtkoha kohapealsete oludega. Rõhutame, et WHO ei ole COVID-19 puhul endiselt tühistanud pandeemiastaatust ning kuniks see jätkub, säilivad ka reisipiirangud. Samas on mõistetav, et inimesed soovivad siiski reisida, kuid võimalusel on soovitatav sihtkohaks valida riigid ja piirkonnad, kus olukord on teadaoleva info põhjal turvaline. Ka siinsamas Eesti lähistel naaberriikides leidub palju kauneid avastamata kohti – võimaliku uue viiruselaine ootuses on ilmselt mõistlikum püsida kodule lähemal, et saaks vajadusel kiiresti ja lihtsalt tagasi tulla.
Meelespea:
- Tuleb kaaluda tõsiselt, kas praeguses olukorras on reisimine hädavajalik.
- Võimalusel võiks reisida lähiriikidesse, kust on vajadusel võimalik kenasti koju tagasi saada.
- Mõistlik on hoida end kursis karantiinireeglite ja muude erimeetmetega Välisministeeriumi veebilehe Reisi Targalt vahendusel, kust leiab kõige adekvaatsema info.
- Kindlasti tuleks sõlmida reisikindlustus ja veenduda, et kindlustuskaitsed on ootustele vastavad.
- Autoga välisriikides (sh lähiriikides) reisides tuleks kindlasti kaasa võtta rahvusvahelist kindlustuskaitset tõendav roheline kaart!
Uudised
08
2024
Lekkima hakanud põrandaküttetoru kahjustas kogu ridaelamu siseviimistlust
Tartumaal leidis möödunud aasta märtsis aset juhtum, kus ühe korteri põranda all lekkima hakanud põrandaküttetoru kahjustas ridaelamu kõigi 11 korteri…
17
2024
PZU Kindlustuse suurim mullune kaskokahju ulatus üle 100 000 euro
PZU Kindlustus sai läinud aastal ligi 14 000 teadet kaskokindlustuse kahjujuhtumitest. Suurim kaskokindlustuse kahjujuhtum leidis aset 13. septembri hommikul Tallinna–Pärnu–Ikla…
PZU on AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB "Lietuvos draudimas" on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni. Enne kindlustuslepingu sõlmimist tutvuge tingimustega ja vajadusel küsige lisainfot telefonil +372 622 4599.
