Tervis on hinnalisim vara. Mõistlik oleks see kindlustada.
Inimesed on küll agarad kindlustama oma vara, olgu selleks siis kodu või auto, aga palju vähem mõeldakse oma suurimale väärtusele, milleks on tervis. Kodu- ja kaskokindlustus ei aita sul kodu ning auto eest maksta kui trauma tagajärjel väheneb töövõime või kaotad selle täielikult. Õnnetused juhtuvad sageli ja pea igaühega, kuid miskipärast mõtlevad inimesed sellele alles siis kui õnnetus tabab ennast või oma lähedast.
Pisut enam kui aasta tagasi lisas PZU oma kindlustustoodete hulka õnnetusjuhtumi kindlustuse, mis tuleb inimesele appi siis, kui teda on tabanud ootamatu õnnetus või trauma. Sealjuures ei olegi oluline, millist tööd sa teed ning kas veedad oma vaba aja kodus toimetades või sporti tehes. Traumasid tuleb ette igaühel – kõik, kes liiguvad, nendel ka juhtub.
„Sageli tunnevad õnnetusjuhtumi kindlustuse vastu huvi inimesed, kelle pereliige või lähedane on saanud kannatada, sest see isiklik või lähedane kokkupuude paratamatult kõnetab. Kahjuks küll ei aita see enam inimest, kes on viga saanud,“ ütles PZU isikukindlustuse tootejuht Kristo Õunapuu. Tema sõnul on kevad hea aeg õnnetusjuhtumi kindlustusele mõtlemiseks, sest suvisel ajal inimesed paratamatult liiguvad ja toimetavad rohkem ning tegijal juhtub.
Õnnetusjuhtumi kindlustus kehtib kõikjal – kodus, tööl, sporti tehes, reisil või kasvõi liikluses. „Õnnetusjuhtumi kindlustuse põhiliseks tingimuseks on see, et kahju on tekkinud välimise jõu tagajärjel, näiteks kukkumine. Sealjuures on oluline, et kannataja ise pole seda esile kutsunud ning on sealjuures käitunud mõistlikult kandes vajadusel ka vastavat ohutusvarustust,“ selgitab Õunapuu. Õnnetusjuhtumi kindlustus hõlmab endas laias laastus viite riski: surm, töövõime kaotus, valuraha, päevaraha ning ravikulud.
Suvi on eriti õnnetusterohke aeg
Sealjuures pole õnnetuste eest kaitstud ka kodusema eluviisiga inimesed, pigem vastupidi. „Enamus õnnetusjuhtumitest, millega meie poole pöördutakse, on olmetraumad – õnnetused, mis juhtuvad inimestel kodus askeldades,“ ütles PZU reisi- ja isikukahjude grupi juht Geily Kalt. Samas lisab Kalt, et suvisel ajal tuleb kukkumisi ja traumasid ette seda enam, et inimesed tegelevad aktiivselt aiatööde, matkamise ja pallimängudega. „Suvel on liikumine mõnes mõttes möödapääsmatu – isegi kui sa ei harrasta pidevalt sporti ega pea toimetama aias või maamajas, võib õnnetus juhtuda ka näiteks ettevõtte suvepäevadel meeskonnamängude käigus,“ lisab Õunapuu.
PZU ekspertide hinnangul on õnnetusjuhtumi kindlustus vajalik igaühele sõltumata vanusest või ametist. Kodus olles juhtub kõige enam õnnetusi ning seda sõltumata sellest, kas tegu on korteri või eramuga. Teisalt, raskemaid õnnetusi tuleb ette sportides, liikluses ja tööl. Näiteks jalgrattaga ei satu õnnetustesse ju vaid need, kes sellega ajaviiteks sõidavad, aga ka inimesed, kes rattaga tööl käivad. Autoõnnetuse puhul kehtib õnnetusjuhtumi kindlustus seevastu omamoodi topeltkaitsena hüvitades sealjuures kahjud ka liiklusõnnetuse põhjustajale. Spordiharrastajate jaoks on PZU õnnetusjuhtumi kaitse olemas tervisespordis, kuid kokkuleppel kindlustusandjaga on võimalik end kindlustada ka kõrgendatud riskiga tegevusalade suhtes nagu näiteks võistlussport.
Meistri- või põllumehele tagab õnnetusjuhtumi kindlustus elujärje
Kindlasti peaksid õnnetusjuhtumi kindlustuse peale mõtlema inimesed, kes teevad füüsilise iseloomuga tööd ning kasutavad sealjuures ka masinaid või rasketehnikat. Tööõnnetusi tuleb ette sagedasti ning vaid harvadel juhtudel jõuab asi tööinspektsiooni ning veelgi harvematel juhtudel saab kannatanud õnnetuse eest ka mõistlikku hüvitist. „Kui sa näiteks oled ehitaja ning sinuga juhtub õnnetus, mille tagajärjel sul kaob kas ajutiselt või koguni jäädavalt töövõime – kuidas sa siis tulevikus oma elustandardi säilitad?“ küsib Õunapuu. „On tavapärane, et inimestel on eluaseme- ja kaskokindlustus, aga nendest ei ole abi, kui inimene kaotab oma sissetuleku – igapäevane elu vajab ju elamist ja rahalised kohustused täitmist.“
Seepärast ongi PZU õnnetusjuhtumi kaitses töövõimekaotus kirjas kohustusliku kaitsena. Kindlustus ei anna sulle mitte ainult valuraha, aga aitab hüvitada ka täiendavad ravikulud, näiteks taastusravi või teraapiad, mida Haigekassa eelarvest ei kaeta. Veel on inimeste jaoks väga oluline päevarahade kaitse. „Kohustused võtad sa endale ju oma täispalga järgi ning kuidas sa suudad neid teenindada kui pead näiteks trauma tagajärjel töölt eemal viibima pikemat aega. Riik hüvitab sulle päevarahad ju vaid 70% ulatuses palgast,“ ütles Õunapuu.
Riiklik hüvitis pole kaugeltki piisav
Õnnetusjuhtumi kindlustust sõlmivad oma töötajate eest ka tööandjad, kuid PZU hinnangul on see pigem harv juhus ning Eestis levinud rohkem välismaiste ettevõtete filiaalide seas. „Sageli on keeruline tuvastada, kas tegu oli tööõnnetusega või mitte, sest kahju tekib nii-öelda „hallis alas“. Kindlasti ei hüvita tööandja kõiki õnnetusi, mis juhtuvad töökoha territooriumil või töötundide vältel. Õnnetus peaks olema ikkagi tööga otseselt seotud ning siis tulebki kasuks õnnetusjuhtumi kindlustus, mis katab sind alati ja kõikjal,“ selgitab Õunapuu. Kogemus on paraku näidanud, et sageli väiksemad OÜ-d, kellelt kohus on kahjuhüvitise välja määranud, likvideeritakse ja nii jääbki kannatanud rahast lihtsalt ilma.
Praktika on näidanud, et riiklik töövõimetoetus ei ole sageli piisav, et katta kõik eluks vajalikud kulud, praktika näitab, et inimesed jäävad kindlustuse poolse toetuseta kahjuks enamasti hätta. Kindlasti ei tasu valida hüvitise suuruseks miinimumsummat, töövõimetuse korral peaks hüvitise suurus olema vähemalt 40-60 tuhat eurot,“ soovitab Õunapuu. „Inimestel on komme takerduda joonealusesse kuu- või aastamakse numbrisse nägemata suuremat pilti.“
Otstarbekam on kindlustada terve pere
Kõige otstarbekam on õnnetusjuhtumi kindlustades vormistades teha poliis tervele perele. Ühest küljest saab niimoodi grupisoodustust ning teisalt on kaitstud kõik pereliikmed. „Ei ole ju saladus, et lastega juhtub õnnetusi sagedasti ning seda eriti suveajal – kiiged, batuudid, jalgrattad, rollerid… Aga ka isegi rahulikuma loomuga lastel tuleb ette traumasid, olgu siis trennis või koolis kehalise kasvatuse tunnis,“ toob Kalt näiteid. Õnnetusjuhtumi kindlustus, muuseas, tuleb kasuks ka lapsevanemale, kes peab näiteks haige lapsega mõnda aega kodus olema, sest kindlustus katab ju töölt eemal oldud päevi, mida riik ei hüvita.
Geily Kalti sõnul ongi pisut kummaline, et näiteks elukindlustuse puhul määratakse suur summa surmajuhtumi korral, et kindlustada oma pere. „Aga mis juhtub siis kui jääd õnnetuse tagajärjel osaliselt või täielikult töövõimetuks? Elu seisma ei jää ning pere peab samamoodi edasi elama, halvemal juhul ka sind ülal pidama. Invaliidsuse korral võib tekkida ka vajadus eraldi abivahendite, ümberehituse või kasvõi uue auto järele,“ toob Kalt kurbi näiteid päriselust. Elu on näidanud, et töövõime langus võib teinekord vägagi kergesti tulla ja üldse mitte kõige raskemate õnnetuste tagajärjel. Teinekord piisab ainult natukesest, et elu pikaks ajaks täiesti rivist välja lüüa. Meil on tuua kurb näide sellest, kuidas pea õnnetu nurga all ära löömine on kaasa toonud raske ajukahjustuse ja täieliku töövõime kaotuse.
Õnnetusjuhtumi kindlustuse vastu tuntakse üha enam huvi, kuid kaugeltki mitte piisavalt. Õunapuu ja Kalt nendivad, et näiteks 10 tuhande kodukindlustaja kohta on vaid kümnendikul õnnetusjuhtumi kindlustus. Aga mis saab majast ja perest siis kui pead õnnetuse tagajärjel ajutiselt saama kallist ravi või jääma koduseks kahanenud töövõime tõttu? See, et erinevalt kasko- või kodukindlustusest, ei nõua pank õnnetusjuhtumi kindlustust, ei tähenda veel, et seda tarvis ei või minna, ütles Õunapuu kokkuvõtteks.
PZU on AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB "Lietuvos draudimas" on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni. Enne kindlustuslepingu sõlmimist tutvuge tingimustega ja vajadusel küsige lisainfot telefonil +372 622 4599.