Tööstusettevõtte vastutuse riskide ABC
Tööstusettevõtte igapäevane fookus kulub peamiselt konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste arendamisele, toodete turustamistegevusele, tööjõuprobleemidele ja muudele sarnastele küsimustele. Vastutuskindlustusega seotud teemad kerkivad päevakorda sageli alles siis, kui mõni lepingupartner sellist kindlustust oma lepingus nõuab. Tegelikult muidugi saadab vastutus ettevõtet selle asutamisest saadik. Mis hetkel ja millises ulatuses ettevõte vastutuse riskide suhtes kindlustuskaitset vajab on ettevõtete kaupa erinev.
Olukorras, kui ettevõttel on endal piisavalt vabu rahalisi vahendeid, ei pea ta üldse vastutuse kindlustamisele mõtlema. Võimaliku kahju korral korvab ta selle lihtsalt oma vahenditest. Vastutuskindlustuse vajadus võib siis tekkida, kui ettevõte ei soovi oma raha kulutada kahju hüvitamiseks, vaid tal on sellega teised plaanid.
Vastutuskindlustus ei vabasta ettevõtet küll vastutusest, kuid samas aitab korvata kahju tekitamisega seotud kulu. Sobiva kindlustuskaitse leidmiseks on kõige mõistlikum kohtuda kindlustusseltsi esindaja või maakleriga ning lasta kaardistada oma kindlustusvajadused.
Vastutuskindlustus on alati konkreetse ettevõtte põhine, kindlustuskaitse järgib milline on tema tegevuse spetsiifika, tooted, töötajate arv jne. Piltlikult võib vastutuskindlustuse kaitset võrrelda rätsepa ülikonnaga, mis on tehtud ettevõtte mõõtudest lähtuvalt. Selleks, et kindlustuslahendus oleks ettevõttele arusaadav, annan alljärgnevalt ülevaate tööstusettevõtte riskidega sobituvatest kindlustuskaitsetest. Seda võib võtta kui tööstusettevõtte vastutuse riskide ABC’d.
A. Peamiseks riskiks tööstusettevõtetele on turustatud toodetega seotud riskid. Ettevõte vastutab tema poolt toodetud toote puudusest tekkinud kahju eest. Sõltuvalt tootest, selle kasutusotstarbest ja sihtrühmast võib siin tekkida kas üksikuid suuremaid kahjusid või massilises ulatuses väiksemaid kahjusid.
Näiteks, kui jaeketis müüdava toiduaine partii koostisesse on sattunud toksiline aine, siis võib tekkida mürgistus paljudel ja oodata on ridamisi väiksemaid nõudeid. Samas kui ettevõtte toodab tellimistööna suure ehituskarkassi, siis võib selle toote puudusest tekkida pigem üks ja suur kahju. Toode võib siin olla nii lõppturule mõeldud valmistoode kui ka osa teisest tootest või hoopis tooraine. Kahju kannatanuks võib seega olla nii tarbija kui ka teine ettevõte, kes kasutab tööstusettevõtte poolt toodetud detaili või toorainet oma tootes. Kahju võib ilmneda nii Eestis kui ka välismaal, kui tegemist on toodete ekspordiga. Võimalik kahjustsenaarium aitab otsustada kui suur võiks olla kindlustuslepingu hüvitispiir ja milline peaks olema kindlustuskaitse territoriaalne ulatus.
Tooteriskide osas info edastamisel kindlustusseltsi esindajale või maaklerile tuleks kindlasti võimalikult täpselt kirjeldada milliste toodete osas kaitse peaks laienema. Näiteks kui tootekirjelduseks on „metalltooted“ siis see on liiga üldine ja ei anna ülevaadet mis toodetega täpselt tegemist. See raskendab sobiva lahenduse pakkumist. Mõistlik oleks riski kirjeldamisel olla võimalikult detailne.
B. Teiseks tööstusettevõtetega seotud riskiks on kinnistu, hoonete rajatistega seotud vastutusse riskid. See hõlmab ka territooriumil toimuvaid laadimistöid ja manööverdamist tõstukite ja sõidukitega. Kinnistust võib alguse saada tulekahju, mis levib naaberkinnistule või keemiareostus , mis reostab põhjavee. Need on pigem harva juhtuvad kuid samas suured kahjud.
Sagedasemad väiksemad kahjud on seotud tavaliselt laadimistöödel ja tõstukitega manööverdamisel kolmanda isiku kauba või veoki vigastamisega.
Ettevõtted, kelle territooriumil asub raudtee, peavad mõtlema kindlasti ka kohustusliku kindlustuse peale, mille kindlustamiskohustus tuleb raudteeseadusest. Suurõnnetusohuga ettevõtted peavad lisaks võtma kemikaaliseadusest tuleneva kohustuse tõttu eraldi kohustusliku vastutuse kindlustuse.
Tegevusvastutusega saab kaitse alla ka näiteks kahju, mis tekitatakse osalemisel messidel, kliendi külastuse käigus või mõne seadme või toote paigaldamisel kliendi juures. Õige kaitse jaoks peaks hoolikalt läbi mõtlema kõik olukorrad, kus ettevõtte tavapärase majandustegevuse käigus kahju võib tekitada.
C. Kolmandaks riskiks on ettevõtte vastutus oma enda töötajate ees, nendega toimunud tööõnnetuse või diagnoositud kutsehaiguse korral. 2019 registreeriti Eestis 4265 tööõnnetust, millest 15 juhul kaotas töötaja elu. Töötlev tööstus on siin kahjuks esikohal suhtarvuga 1127 õnnetusega 100 000 töötaja kohta. See on suur number.
Sagedamini juhtub õnnetusi liinitöölistel ja laotöölistel. Praktiliselt iga aasta on mõni juhtum, kus laotöötaja jääb koorma alla või saab müksu tõstukilt jms. Sageli pole ettevõtte jaoks küsimus, kas õnnetus juhtub, vaid millal ja mis juhtub.
Riski vähendamise peamine vahend on tööohutuse koolitus, töötajate varustamine tööks vajalike kaitsevahenditega ning pidev töökeskkonna kontroll. Samas õnnetusi ikka juhtub ja sellest tekkivad ravikulud ja muud kaasnevad kulutused tõusevad aasta aastalt. Kindlustusest võib siin kindlasti abi olla.
Tööandja vastutuse korral on oluline aru saada, et tööõnnetuse kaitse ja kutsehaiguste kaitse on kaks eraldi riski. Tööõnnetus on töötajaga toimunud õnnetujuhtum, näiteks töötaja kukkumine vms. Kutsehaigus on aga pikema aja jooksul töökeskkonna ohuteguritest välja kujunenud haigus või puue, näiteks mingi kemikaaliga kokkupuutumisest tekkinud nahahaigus või sundasendist tekkinud lihashaigus või ka kuulmishäired mürarikkas keskkonnas töötades. Juhul, kui soovitakse maandada nii tööõnnetustest kui kutsehaigusest tulenevaid riske, siis tuleb seda kindlasti toonitada. Vastasel juhul võib kindlustusandja pakkuda küll tööandja vastutuse kaitset aga ainult tööõnnetuse kaitsega.
Samuti on riski õiglase hindamise jaoks oluline eristada füüsiliste töötajate ja kontoritöötajate osakaalu. Tööandja vastutuskindlustuse osas samastatakse töötajaga ka juhatuse liikmed, praktikandid jms isikud kelle eest ettevõte tööandjana vastutab.
Tööandja vastutuses on tavapärane, et kindlustuskaitse laieneb ka töötajate lähetusele välisriiki. See ei asenda küll reisikindlustust kuid tagab selle, et kui tööõnnetus tekib välislähetuses siis ka sellest õnnetusest tulenvad töötaja nõuded on hüvitatav risk. Lisaks eespool toodud põhilistele riskidele on vastutuskindlustuse kaitse lahutamatuks osaks ka õiguskaitse. See ei ole eraldi õiguskaitse kindlustus vaid automaatne kaitselaiendus vastutuskindlustuse lepingutes. Selle eesmärk on kaitsta kindlustatud ettevõtet selliste nõuete eest, kus ettevõte ei ole kahju tekkimises süüdi või ei vastuta kahju eest.
Näiteks töötaja esitab tööandjast ettevõtte vastu nõude, väites, et tal on tekkinud kutsehaiguse sümptomid, põlvemeniski vigastus . Samas on selge, et töökeskkonna ohuteguritest sellist haigust ei saaks tekkida, kuna oma töös töötaja ei ole kükitavas asendis ega kasuta põlvi. Kuna töötaja on kirglik hobiaednik, siis tõenäoliselt tekkis meniskivigastus oma aias töötades hoopis.
Õiguskaitse aitab nõuet tõrjuda nii kohtueelses kui kohtumenetluses, hüvitades nii eksperdi- kui kohtukulud. Samas tuleb meeles pidada, et vastutuskindlustusega kaasnevat õiguskaitset ei saa kasutada selleks, et ise kedagi hageda, see on mõeldud ainult alusetu nõude tõrjumiseks.
Kui vaadata kahjuajalugu läbi aastate, siis sisuliselt ainult iga neljas nõue on tegelikult täielikult põhjendatud. Enamus nõudeid on kas osaliselt või täielikult vaieldavad ning kindlustatud isik ei näe, et ta oleks kahju tekkimises süüdi. Sellest tulevalt on sellistes olukordades õiguskaitse pea sama tähtis kui muu vastutuse kaitse. Nõude tõrjumis- ja kaitsekulud võivad olla kohati üsna suured ning lisaks on sellised vaidlused aegavõtvad. Seega ei ole ettevõttel mõistlik jätta seda kulu ja ajalist ressurssi enda kanda.
Kokkuvõtteks soovin rõhutada, et isegi kui ettevõtte teeb omalt poolt kõik kahjude ärahoidmiseks ning oskab reageerida vahetult ja koheselt esinevate ohumärkide korral on mõistlik osa sellest riskist jagada kindlustusseltsiga. Ettevõte peaks hankima kindlustuskaitse lähtudes täpselt oma vajadustest, olgu see siis tegevuse, tootjavastutuse või tööandja vastutusega seotud risk. Täpsema info ja pakkumuste saamiseks külastage meie kodulehte www.pzu.ee või pöörduge oma maakleri poole.
Argo Argel
Vastutuskindlustuse tootejuht
PZU on AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB "Lietuvos draudimas" on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni. Enne kindlustuslepingu sõlmimist tutvuge tingimustega ja vajadusel küsige lisainfot telefonil +372 622 4599.