Kindlustusandja toob näited päriselust: 8 ootamatut rahalist riski, mis ettevõtjat kimbutab

Kõige sagedasem kahju põhjustaja on vesi ja seda mitte meie niiske kliima tõttu vaid põhiliseks kurjajuureks on just lekkivad torud. Kahjude likvideerimiseks kulub sellisel juhul tavapäraselt tuhandeid eurosid, mõningatel juhtudel ulatuvad kahjud ka kümnetesse või isegi sadadesse tuhandetesse eurodesse. Näiteks kujutagem ette olukorda, kus toru lõhkeb hotelli ülemisel korrusel ning tekitab sealjuures kahju veel mitu korrust allpool. Veel mõni aasta tagasi hüvitas kindlustusandja ühe sellise kahju, kus ainuüksi siseviimistluse taastamine maksis 90 000 eurot.

Harvemad on juhud, kus kahju juhtub sprinkleritest väljavoolanud vee tõttu. Sprinklerite endi rikkeid väga ette ei tule, küll on aga juhtunud olukord, kus töötaja tõstukiga kogemata sprikeripead vigastab ja veeavarii tekitab. Ühest tavapärasest sprinkleripeast jookseb minutis 95-150 liitrit vett ja üldjuhul kulub vee sulgemiseks vähemalt mitu minutit. PZU-l on sellise kahju hüvitamise kogemus olemas, kus kahjusumma ulatus pea 30 000 euroni. Mitte alati ei ole veeavarii näol tegemist aga ootamatu ja ettenägematu sündmusega.

Pahatihti juhtub, et torud lõhkevad külmumise tõttu – ehk siis ebapiisavast kütmisest või ebapiisava soojustuse tõttu. Sellisel juhul kindlustus paraku kahjusid hüvitada ei saa, küll aga saab omanik ise veenduda selles, et torud oleksid korralikult soojustatud ja et külmal aastaajal oleks hoone piisavalt köetud. Samuti on esinenud juhtumeid, kus hoones asuv torustik on sellisel määral läbi roostetanud, et ainus, mis seda veel koos hoiab, on värvikiht, mille värskendamisega usinamalt tegeletud on.

2. Tuli

Tuli on tõenäoliselt kõige arusaadavam ja enim teadvustatav risk, millega ettevõte kokku puutub. Tulekahju juhtumid ei ole sagedased, kuid rahaliselt on tegemist vaieldamatult kõige kulukama kahjuliigiga.

Päästeameti andmetel on lahtise tule kasutamine jätkuvalt peamiseks tulekahju tekkepõhjuseks, seega on suur osa tulekahjusid inimese enda põhjustatud.

Suitsetamine peaks olema keelatud väljaspool selleks ettenähtud kohta ja selle reegli täitmist tuleks ka kontrollida. Kui tegemist on asutusega, kus on vajalik teostada tuletöid, siis peaks kindlasti veenduma selles, et oleks kehtestatud tuletööde teostamise kord.

Teine suurem tulekahju põhjus on seotud elektriga. Eektripaigaldiste kontroll tuleks läbi viia vastavalt vajadusele ja minimaalselt seaduses ettenähtud sagedusega. Näiteks pärast uute seadmete paigaldamist ja pingestamist võib tekkida vajadus lisahindamiseks. Korralise auditi sagedus on välja toodud majandus-ja taristuministri määruses ning sellest tasub kinni pidada.

Kuna kõiki tulekahju juhtumeid ei ole võimalik ära hoida, siis tuleks pöörata tähelepanu ka kahju vähendamise meetmetele. Pea iga ettevõtja teadvustab endale tulekustutusvahendite, automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja tuletõkkesektsioonide vajalikkust. Millele sageli tähelepanu ei pöörata on see, et tulekustusvahendid ja ATS vajavad korralist hooldust ning tuletõkkesektsioonid ei toimi, kui tuletõkkeuksi hoitakse avatud asendis, või kui läbiviigud ei ole korralikult tihendatud.

Alati ei saa tuli alguse hoonest – viimase 3 aasta jooksul on PZU hüvitanud 3 tulekahju juhtumit, kus kahju ulatus üle 700 000 euro ning neist kahel juhul sai tuli alguse just väljastpoolt hoonet. Selleks, et riski maandada, peaks veenduma selles, et väljaspool hoonet ladustatavaid materjale ei hoitaks hoonete läheduses. Samuti peaks olema ettevaatlik tuletööde tegemisel.

3. Vargus

Vargusjuhtumite ära hoidmiseks on mõistlik paigaldada automaatne valvesignalisatsioon. Siin tuleb siis kindlasti meeles pidada, et vargad võivad hoonesse tungida nii ukse, akna, kui ka seina ja katuse kaudu. Ja igale häirele tuleks ka siiski reageerida. On teada juhtum, kus vargad testisid signalisatsiooni olemasolu ja turvafirma väljasõite mitu päeva enne planeeritavat vargust. Kui turvafirma ja ettevõte mõne päeva pärast nö tühjade väljasõitude pärast valvsuse kaotas, langes varaste rööviks suur hulk ettevõtte vara. Samuti on teada juhtum, kus hoonesse tungiti katuse kaudu ja pärast varguse toimepanemist süüdati sündmuspaik.

4. Tööõnnetused

Eelmine aasta registreeriti Eestis 5128 tööõnnetust, millest 1106 olid rasked õnnetused ning kümnel juhul kaotas töötaja elu. Sagedamini juhtub õnnetusi ehitussektoris ja tööstusettevõtetes ning kaubanduses ning siinkohal pole ettevõtte jaoks küsimus kas õnnetus juhtub vaid millal ja mis juhtub. Eelmisel aastal jäi näiteks ehitustööline langenud seina alla, laotöötaja sõideti tõstukiga vigaseks, käsi jäi masina vahele ning lisaks mitmeid kukkumistest tingitud traumasid. Riski vähendamise peamine vahend on tööohutuse koolitus, töötajate varustamine tööks vajalike kaitsevahenditega ning pidev töökeskkonna kontroll.

5. Teistele kahju tekitamine

Lisaks enda kahjudele peab ettevõte arvestama ka võimalusega, et tekitab oma majandustegevuse käigus kahju kellelegi teisele – olgu selleks siis tema klient, naaberkontor või keegi kolmas. Näiteks kui ettevõtte kontoris toimub tema süül tulekahju, mis levib naaberkontoritesse siis lisaks enda kahjudele tuleb hüvitada ka naaberkontoritele või majaomanikule tekkinud kahju. Kahju võib tekkida ka teenust osutades, näiteks kaubalaadimisel kliendi veoki vigastamine, puhastusteenuste käigus kliendi kontoris asuva vara kahjustamine, teeninduses oleva auto kahjustamine jne. Kuna kahju ei teki endale, ei oska siin ka ette arvata võimaliku kahju suurust.

Näiteks kontorihoones toimus kõigest väike veeleke aga vesi jooksis ka alumise naabri ruumidesse. Õnnetu juhuse tõttu asus selles ruumis aga väga kallis, ligi 500 000 eurot maksev aparatuur, mis sai veekahjustusi. Riski vähendamiseks tuleb taaskord rõhutada töötajate väljaõpet ning vajadusel kehtestada liikumispiirangud tõstetööde ajaks; lisaks kontrollida regulaarselt tuleohutuseeskirjadest kinnipidamist ning veenduda, et töötajad järgiks heakorda.

6. Loodusõnnetused

Tormi puhul hüvitavad kindlustusandjad kahju siis, kui tegemist on tõesti tormiga, ehk kui tuule kiirus on vähemalt üle 18 m/s. Pahatihti tekivad kahjud ka väiksema tuulega ja süüdlaseks on siin tavaliselt ebakvaliteetselt ehitatud katused ja amortisatsioon. Ebapiisavad katusekinnitused (liiga vähe tüübleid, liiga lühikesed kruvid), mitte roovitusse vaid laudisesse lastud kinnitused jms. on paraku sagedane nähtus. Seega tasub uurida enne konkreetse ehitaja palkamist ka tema tausta. Oluline on see, et enne ehitajalt töö vastuvõtmist tuleks tehtud tööd üle vaadata ja ehitajat puuduste leidmisel teavitada, et olukord saaks nõuetega vastavusse viidud.

Ei tohiks unustada ka katusehooldust ning regulaarselt tuleks puhastada katus mustusest ja lehtedest ning puhastada ka vihmaveerennid. Näiteks on teada juhtum, kus tormiga tungis vihmavesi läbi katusekatte siseruumidesse, kuid sündmuskoha ülevaatusel aga selgus, et katus on nii halvas olukorras, et katusekattest kasvas läbi lausa väike puu.

7. Ärikatkemine

Äritegevuse katkemise kindlustus on ettevõtte elukindlustus. Igal ettevõttel ei ole võimalik oma tootmist või tegevust selliselt korraldada, et vara kahjustumise korral tavapärane äritegevus ei kannataks. Sellisel juhul ei kannata vaid ettevõtte vara, aga ka käive ja turuosa. Positsiooni taastamine on aga aja- ja rahakulukas ning ühtlasi on tarvis tasuda laene, palkasid, kindlustusmakseid jne. Siin olekski abiks äritegevuse katkemise kindlustus, mis hüvitab kahju saanud ettevõttele püsikulud ja saamata jäänud ärikasumi.

Suurima kahju puhul hüvitati kliendile hoone ja seadmete kahju summas 1,45 miljonit eurot ning äritegevuse katkemise kahju summas pea 150 000 eurot. Äritegevuse katkemise kahju ei kujunenud antud juhul suureks, sest klient sai suures osas oma ettevõtlusega jätkata. Sageli juhtub aga nii, et äritegevuse katkemise kahju on kokkuvõttes oluliselt suurem, kui varakahju. Eesti turul äritegevuse katkemise kindlustus ettevõtete seas paraku populaarne ei ole ning ainult umbes 5% ettevõtetest on lisanud kindlustuskaitsesse ka äritegevuse katkemise riski.

8. Toote puudusest tekkinud kahjud

See risk kimbutab eelkõige ettevõtteid, kes toodavad või vahendavad erinevaid tooteid. Vastutus toote puuduse tõttu tekkinud kahju osas ei lasu üksnes toote tootjal vaid ka selle maaletoojal (või toitlustusteenuse osutajal või kaubandusettevõttel), kes tooteid vahendab. Puudusega toote poolt tekitatud kahju võib olla väga suur, sest tavaliselt müüakse tooteid partiidena ning defektne on sageli kogu tootepartii.

Näiteks kui munatootes esineb salmonella, siis on võimalikud kahju kannatajad kõik seda munatoodet tarbivad isikud. Me oleme kogenud, et ühest partiist tulenevate kahjude suurus võib sageli küündida 300 000 euroni. Toode võib olla ka osa teisest tootest. Näiteks üks ettevõte toodab moosi teise ettevõtte kommide jaoks. Kui nüüd moosis on hallitusseened, siis võib kahju tekkida ka kommi tootvale ettevõttele kommipartii raisku minemise näol.

Sageli on kahju põhjuseks viga maale toodud või vahendatava toote juhendis või toote etiketi eestikeelses tõlkes. See tähendab, et tootel endal ei ole ühtegi puudust aga toote silt on eksitav ning kahju tekib just viimase tõttu. Näiteks kui toode sisaldab mõnda tugevat allergeeni nagu pähkel ning tooteetiketil pole sellele viidatud, siis tekib kohe reaalne oht, et seda tarbib allergiline isik.

Esinenud on ka juhtumeid, kus toote eestikeelne etikett kleebitakse vale toote külge. Niimoodi võib inimene osta šampooni asemel hoopis karvaeemaldaja. Sellised juhtumid on reaalsed ning kõige uskumatumad stsenaariumid võimalikud. Riski maandamiseks tuleb kõiki pisteliselt kontrollida tootepartisid ning sealhulgas ka sisse ostetavat toorainet.