Tööandja vastutus, töötervishoid ja tööohutus
2021. aastal toimus Eestis 3714 vigastusega lõppenud tööõnnetust ning 11 inimest kaotas tööõnnetuse tõttu elu. Aasta algus tõi kahjuks sellele kurvale statistikale lisa. Kardetavasti on need suured numbrid ainult jäämäe veepealne osa, sest on avalik saladus, et kõigist tööõnnetustest ei teatata. Olgu siis põhjuseks hirm sattuda tööandja silmis ebasoosingusse või sootuks kaotada töö. Või siis veenab tööandja tööinspektori külastuse hirmus töötaja ümber, et viimane ei teataks arstile, et õnnetus juhtus just tööandja huvides tegutsedes.
PZU kindlustuspraktika kohaselt on tööõnnetusi enim laomajanduses, alates tõstukitega seotud õnnetustest kuni kõrgustest kukkumiste ning raskete esemete alla jäämiseni. Samuti on õnnetusi tööstuses, kus inimesed võivad jääda mõne kehaosaga seadme liikuva osa vahele. On ka toimunud kukkumisi ja vigastusi kontorites. Kutsehaigustest diagnoositakse kõige sagedamini lihasluukonna- ja sidekoehaigusi ning erinevaid närvisüsteemihaigusi.
Tegijatel juhtub ning iga tööõnnetus on erinev. On juhtumeid, kus tööandja tegi omalt poolt kõik töötajate ohutuse tagamiseks, kuid ikkagi juhtub õnnetus. Samas on ka olukordi, kus töötaja ise on ohutusnõudeid eiranud ja see on tinginud õnnetuse. Erinevad arusaamad ja vaidlused tööõnnetuste ning kutsehaiguste osas võivad tööandja ja töötaja vahel tekkida igas ettevõttes. Kohtutee oma õiguste kaitsmisel on aga kulukas. Lisaks kahju hüvitamisele pakub vastutuskindlustus kaitset ka nõude tõrjumiseks vajalike õiguskaitsekulude suhtes. Kusjuures kõige enam on PZU vastutuskindlustuse juhtumite seas just vaja läinud õiguskaitset. Tegu on keeruka valdkonnaga, kus tuleb selgitada, kes vastutab ning millises ulatuses.
Tööandja peab tagama ohutu töökeskkonna
Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kus tööandja vastutuse kindlustamine ei ole veel kohustuslik. Sellele vaatamata ei vabasta see tööandjat vastutusest tööõnnetuse ja tööga seotud haigestumise korral (sh kutsehaiguse korral). Kuigi vastutust seostatakse eelkõige kahju tekkimisega, siis tegelikult algab vastutus juba enne kahjujuhtumi toimumist. See tähendab, et tööandja peab tegema kõik endast oleneva, et töökeskkond oleks piisavalt ohutu õnnetuste ärahoidmiseks. Kahjude ennetamine on sama oluline kui nende hüvitamine. Tööandja vastutab selle eest, et töökoht ja töövahend oleks ohutu, töötajad oleksid läbinud vajaliku ohutusalase juhendamise ja väljaõppe, oleksid varustatud asjakohaste isikukaitsevahenditega jne. Tööõnnetuse juhtumine või kutsehaiguste diagnoosimine on enamasti just selliste kohustuste rikkumise tagajärg.
Ükski ettevõte ei soovi olla tuntud suure tööõnnetuste arvu poolest. Tööohutus on valdkond, millega tuleb pidevalt vaeva näha nii töötajate koolitamise kui ka töökeskkonna turvalisemaks muutmise kaudu. Kahjuks on pahatihti nii, et ettevõtja ei näe kindlustuse sõlmimisest kasu enne, kui õnnetus on käes. Samas kindlustus ei ole kulukas, eriti kui tööandja on näidanud, et ta panustab teadlikult töökeskkonna ohutusse. Tööandja vastutuse risk kindlustusandja vaates on seda madalam, mida tõsisemalt suhtub tööandja töötervishoiu ja tööohutuse teemadesse. Seetõttu näiteks olukorras, kui tööandja kasutab töötervishoiu ja tööohutuse protsesside juhtimiseks ja kaardistamiseks mõnda infosüsteemi, on see selge signaal kindlustusandjale, et tegemist on vastutustundliku ettevõtte ja tööandjaga. See kajastub reeglina ka kindlustusmakse suuruses.
Näiteks aitab tööandjal töötervishoiu ja tööohutuse protsesse juhtida ja korraldada infosüsteem VITS ning kahjude korral on abi PZU tööandja vastutuskindlustusest. Kõige paremini toimivad need mõlemad koos. VITS aitab ettevõtetel lihtsalt ja efektiivselt korraldada ning juhtida töötervishoiu ja tööohutuse protsesse. VITS võimaldab vabaneda liigsetest Exceli tabelitest ning omada paremat ülevaadet töötervishoiu- ja tööohutusalasest olukorrast organisatsioonis. See on heaks tööriistaks töötajate juhendamiseks, tervisekontrollide korraldamiseks, isikukaitsevahendite registreerimiseks, kaugtöö ja töökeskkonna riskide hindamiseks ning intsidentide ja tööõnnetuste raporteerimiseks. VITS võimaldab tööandjal kohustuslikelt protsessidelt aega kokku hoida, mida saab kasutada ennetustegevusteks.
Turvaline ja ohutu töökeskkond ning tööandja vastutuskindlustus toimivad koos suurepärase tööriistana õnnetuste ennetamisel ja võimaliku kahju hüvitamisel.
Argo Argel
PZU vastutuskindlustuse tootejuht
Uudised
08
2024
Lekkima hakanud põrandaküttetoru kahjustas kogu ridaelamu siseviimistlust
Tartumaal leidis möödunud aasta märtsis aset juhtum, kus ühe korteri põranda all lekkima hakanud põrandaküttetoru kahjustas ridaelamu kõigi 11 korteri…
17
2024
PZU Kindlustuse suurim mullune kaskokahju ulatus üle 100 000 euro
PZU Kindlustus sai läinud aastal ligi 14 000 teadet kaskokindlustuse kahjujuhtumitest. Suurim kaskokindlustuse kahjujuhtum leidis aset 13. septembri hommikul Tallinna–Pärnu–Ikla…
PZU on AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB "Lietuvos draudimas" on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni. Enne kindlustuslepingu sõlmimist tutvuge tingimustega ja vajadusel küsige lisainfot telefonil +372 622 4599.
